Jõe (ehk Peetri) talu Jõekülas

Jõe nr.54 maaüksus, kinnistu nr. 1891 Jõekülas, kuulus Letens Anettele. Sealsamas kõrval oli Jõe-Uuetoa numbriga 54-a, kinnistu 5878, mis kuulus Lõtsmann Tõnsile. Ilmselt on Jõe-Uuetoa lõigatud Jõe maadest pere lastele nagu see teinekord kombeks oli. Sellele viitab nii talu nimi, maaüksuse number kui ka peremehe nimi, sest ka Anette neiupõlve nimi oli Lõ(õ)tsmann. Jõe nimi sobib talule hästi, sest asub ta ju otse Põltsamaa jõe kaldal, kust aga on tulnud Peetri nimi, vajab taas selgitamist.

Jõe talu hakkas mind huvitama seetõttu, et minuga võttis läbi vanadpildid.net keskkonna üks Jõeküla juurte ning mälestustega proua. Nüüd, kus ma olen temaga kohtunud, olen nii mõnegi vaate kui mälestuse võrra rikkam.

Kavatsen jääda küllaltki pinnapealseks ja piirduda peamiselt saadud fotoseeriaga kuid püüan siiski ära tuua paar põlvkonda Jõe talu elanikke, et oleks selge(m), kust nad sinna said. Alustan Anette Lettensiga, neiupõlves Lõõtsmann, kes oli viimane Jõe talu pärisperenaine. Anette abikaasa August Lettens oli seega Jõe talus koduväi. Anette vanemad olid Joosep Lõõtsmann (2.IV.1860) ja Mari Grosberg (27.X.1860), esimene sündinud Norras ja teine Udeval. Joosepi vanemad omakorda Tõnu Lõõtsmann ja Ann Perkmann. Tõnu (8.XII.1825) sündinud Vaalis ja Ann (1930) Rutikveres. Tõnul ja Annil oli lapsi rohkem aga nemad ei paku hetkel huvi.

Peamine järeldus, mille ma nende andmete põhjal teha oskan, aga mis võib olla ka vale, on et Tõnu Lõõtsmann tuli Jõekülla ilmselt oma vanematega Vaali kandist. Seda oleks kerge järele kontrollida ja ehk ma mõni päev teengi seda.

Anette Mathildest (s.16.05.1894) sai pere noorim laps, sest pere pesamuna Salme Frederike suri noorelt (1896-1913). Ka vanem vend Johannes ei elanud kaua ja suri parimasse meheikka jõudmata 31 aastaselt (1919). Õed Helene Wilhelmine ja Elisabeth kolisid oma peredega Tallinna. Et Anette jäi oma ea tõttu tallu viimaseks lapseks ilmselt tingiski tema saamise perenaiseks ning pärijaks.

Anette ja tema abikaasa Joosep lapsi ei saanud, seepärast püüdsid nad leida talule pärija oma sugulaste hulgast. “Pakkumine” tehti Anette õe helene tütrele Elfriidele ja tema abikaasale, jalgpallur Hermann Sõgel’ile. Kuidas see lugu täpselt lõppes, ma ei tea aga talu jäi pärast nende surma tühjaks ja lagunes. Täna pole seal säilinud suurt midagi peale paari vundamendi.

Pöördudes korraks tagasi Jõe-Uuetoa juurde, mille omanikuks oli Tõn(i)s Lõõtsmann (s.17.12.1870), siis tegemist on ilmselt Joosep Lõõtsmanni vennaga, kes abiellus Anna Maria Meister’iga. Üks nende lastest kannab igatahes nime Erni Osvald ehk Ernst ja neil oli ka tütar Hermiide. Mõlemad isikud on tuvastatud ka mitmetel vanadel fotodel ning Hermiide pojalt Heidolt saadud vanad fotod kaunistavad ka vanadpildid.net keskkonda. Sel ajal kui need mehed suureks sirgusid sai talusid juba päriseks osta ja küllap siis ka äralõige Jõe talu küljest tehti.

Mul on kolm omaette seeriat fotosid, millest üks jääb enne sõda ja kaks pärast. Kõik seeriad on unikaalsed ja avavad akna maailma, mida enam ei ole.

I seeria – ajaliselt ilmselt 30-ndate lõpp või 40-ndate algus. Kindlasti enne sõda. Esimesel fotol on Voldemar Rosenbladt (perenaise õemees), Hermann Sõgel (jalgpallur ja perenaise õetütre mees) ja perenaine Anette ise. Teisel fotol on Voldemar ja Anette koos Anette õetütar Elfriidega Põltsamaa jõel. Jõgi on süvendamata! Kolmandal fotol sama seltskond ja lehm.

II seeria – ajaliselt varastest viiekümnendatest. Anette õe Helene tütretütar Helve veedab oma suved maal ning sõbruneb süvendaja rahvaga. Kuna süvendaja inimesed ostavad oma söögi osaliselt ka Jõe talust, viivad nad tüdruku vastutasuks süvendajale. Neil kahel fotol on Helve koos “koka’ga”.

III seeria on pärit viiekümnendate lõpust, aastatest 1955-57. Helve on sünnipäevaks saanud fotoaparaadi ning teeb sellega ühe fotoseeria oma armastatud suvituskohast.