Olen oma postitustes mitmel korral maininud, et meie maja kõik toad ja köök on läbikäidavad. Sellest on palju rõõmu aga ka pisut tüli. Sest kui arvestada, et iga toa (va. köök) kahes seinas on ka aken, nurgas küttekeha, on seinapinda vähe. Lisaks võtavad lahtised uksed ruumi ning tekitavad pimedaid nurki.
Üks selline tülikas uks asub elutoa ja lastetoa vahel. Avaneb see lastetuppa ning jätab avatuna ukse ning ahju vahele hämara nurga, kus on küll tugitool aga mida keegi kunagi sihtotstarbeliselt ei kasuta. Sisuliselt on üks osa toapinnast, mida on niigi vähe, kasutamata. Ainus, mis seal rakendust leidis oli minu ema kingitud suur, valge raamiga peegel.
Sellest peeglist lükandukse idee alguse saigi. Mõtlesin, et mis oleks kui uks liiguks siinil, oleks kaetud suure peegliga ning jääks “avatuna” seinaosa keskele. Arutasin asja esmalt Maarja, siis Raidiga ning andsime vanale koostööpartnerile Sessio Group tellimuse sisse. Jäi kokkulepe, et saame ukse kätte ja paigaldatud enne Matilde Meelimari sünnipäeva 17.12.2012 ning nii ka sündis. Täna paigaldas Rait meie tegelikkuseks saanud idee.
Nii nagu me siin Nahkanuial pole klassikalised “puukallistajad”, pole ma ka puhastverd taaskasutajad kuigi mõlemad mõtteviisid on meile tähtsad. Maal elades ja seda vana maja endale üha käepärasemaks muutes oleme muutunud palju praktilisemaks ning lähtume eelkõige vajadustest, millele püüame leida keskkonda sobiva lahenduse. Igas mõttes. Kõige suurem on nauding, vähemalt minu jaoks, kui õnnestub sisuliselt kasutuskõlbmatu vana kombineerida kaasaegsete võimalustega ning seeläbi hoopis midagi uut. Näiteks nagu see lükanduks.
Idee ei ole kusagilt kopeeritud kuigi ei saa välistada, et keegi kuskil on midagi taolist juba teinud. Millest meie lähtusime:
- VANA TAASKASUTAMISEST – Arvasime, et olemasolevad uksed võiksid majas siiski olemas olla, ühel või teisel moel. Seda enam, et vaatamata vigadele on säilinud uksed väga heas korras. Et siin toob ukse ukseavast välja, sai ukse külgele ja allosasse liimitud täiendav puiduriba, et uks suletul kujul kogu ukseava kataks.
- VIGADE VARJAMISEST – Peaaegu kõik vanad uksed on vaatamata ühekordsele taastamiskuurile, mis leidis aset mõni aasta tagasi, uuesti katki kuivanud. Õigemini mitte katki vaid väiksemaks, sest uksetahvlite ja ukseraami vahel haigutab kohati tühjus. Kuna taastamise käigus liimiti lahtivõetud osad nii tugevalt kinni, et neid enam lahti lüüa polnud võimalik, sündis otsus katta uks sisuliselt täisulatuses peegliga. Nii ei paista endistest pragudest valgus läbi ning neid pole sisuliselt nähagi.
- RUUMI KOKKUHOIUST – Antud lahendus tagas meile peegiseina allesjäämise, võimaluse ust vajadusel sihtotstarbeliselt kasutada ehk sulgeda ning lisaruumi toas. Poolenisti avatud ukse asemel on nüüd vaba põrandapind ning akendest paistev või siis lambivalgus jõuab ka sellesse toa nurka.
- SOBIVUSEST – Selline tehniliselt ning kujunduslikult minimalistlik lahendus, sobib talumajja meie arvates hästi ega karju sealt mingis mõttes vastu, sest kandvaks osaks on üks sellesama ruumi detaile. Just lihtsusest lähtudes valisime ka peegli kinnitused, mida võib näha ühel allaolevatest fotodest. Lihtsad metallkonksud, mis peaaegu et ei torkagi silma.
- RAHA KOKKUHOIUST – Noh, midagi me vist kokku hoidsime aga see ei olnud hetkel siiski eraldi eesmärgiks. Pigem on tegemist täiendava, ootamatu ning meeldiva lisaväärtusega.
Tööd teostas nagu eespool mainitud ja nagu Nahkanuial tavaks on saanud Sessio Group OÜ. Paigaldus sujus suuremate tõrgeteta kui mitte selleks pidada täiesti ebatasast põrandat ning kõveraid palkseinu. Aga nende ning nende silumiseks siinile ja juhtliistule allapandud klotsidega, mis küll osaliselt varjatud, tuleb mul kahjuks leppida. Püüan selles näha meie maja isikupära.
Viimase asjana lastetoas on meil plaanis seintel olevad riiulid üle lihvida ning õrnalt valgeks võõbata. Siis võiks tulemusega mõneks ajaks rahule jääda.