Kui ma talvel torisesin Vardja teeotsa kinnilükkamise üle Järva Teed hooldusmasina poolt, andis üks lugeja imehea soovituse (tsitaat allpool) sellised “pisiprobleemid” ise kõrvaldada. Mis sest, et Järve Teed saab teenuse kvaliteetse osutamise eest korralikku pappi ning kasseerib selle minu poolt lahtikaevatud teeotsa eest omavalitsuselt niikuinii.
Milleks küll inimkond leiutas labida? Ma püüan mõista seda nõutust teeotsa juures, aga siiski….
Eile aga võtsin sõnasabast kinni ja vantsisin alandlikult metsavedajate poolt teele kantud muda ja puukoort koristama. Mul ju kaks kätt otsas ja tööriistad olemas. Miks siis mitte teiste tööd teha?? :) Eriti veel sellist tööd, mille likvideerimise vastutus on kahepoolsel kokkuleppel tegijale jäetud (nagu seda oleks vaja kokkuleppida!). Mul võttis kahju likvideerimine aega kümmekond minutit ja ma tõepoolest ei mõista, miks ei võinud metsamehed seda ise teha. Loomulik asi ju …
Me räägime ka ohutusest! Ükspäev koju sõites avastasin teelt lausa 4 meetrised palgijupid, mis olid hunnikust sinna pudenenud. Mõtlesin kohe, et mis oleks juhtunud kui need oleksid pudenenud esmalt mõne möödasõitva auto katusele? Tõenäosus nii pihta saada on kaduvväike aga siiski olemas. Rääkimata muidugi, et nende olemasolust vales kohas polnud keegi teadlik ja lahendus (oi kui keeruline see oli!) saabus alles kui ma tegin telefonikõne töödejuhatajale. :)
Ja selle lühikese postituse lõppu veel üks pildike nende hiigelsuurte puuvirnade taga olevast tagasihoidlikust metsaväljaveotraktori jäljereast. Positiivne selle juures on asjaolu, et traktoriga sõideti põllul, mitte tee peal ning et nii sõideti maa sisse sinna eelmise aasta oksaveo jäägid, mida keegi ära ei koristanud. :) Ja lapsel on rööbastes mängimise rõõm!