Julian Treasure loengud on midagi, mida ma olen ammu tahtnud Nahkanuia ajaveebi vahendusel jagada. Minu huvi selle mehe tegemiste vastu sai alguse ühel hiljutisel konverentsil, kus ma juhuse tahtel olin sunnitud osalema aga mis tänu Julian Treasure ettekandele omandas minu jaoks hoopis uue tähenduse. Julian Treasure räägib helimaailmast ning teeb seda äärmiselt lihtsal ning nauditaval viisil. Allolev loeng on pärit veebikeskkonnast TED Talks ning selles keskendub kõneleja viisidele muuta helidemaailm meie ümber nauditavaks ning tervislikuks. Kahjuks on loeng inglise keeles.
Vaikus on mulle väga oluline teema. Seda juba seetõttu, et see on peamine põhjus, miks ma olen täna siin – Nahkanuial. Vaikusega seoses tuleb meelde üks minu varasem postitus 2008 aasta 2. juulist, mis keskendub helidemaailmale ning viisidele kuidas meil on kombeks seda kuritarvitada. Eesti tegijatest olen kuulnud vaid Fred Jüssit rääkimas vaikusest kui millestki väga olulisest. Tema Ööülikooli raames lindistatud ja veebis kättesaadav loeng “Vaikus kui loodusvara” on ilmselt igihaljas ning muutub päev-päevalt aktuaalsemaks.
Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.
Julian Treasure ettekanne on minu jaoks samasugune pärl nagu Fred Jüssi mõtted vaikuse teemal. Haruldase mõtteselguse ning suurepärase esituse taga võib mõlema mehe puhul näha südamesttulevat soovi vaikust väärtustada. Ma ei hakka Julian Treasure ettekannet siin ümber jutustama, kõige olulisema ütleb ta ära oma esitluse alguses, et (ühe käsitluse kohaselt) maailm meie ümber koosneb helidest ning et meie kõrvad on loodud aktiivseks kuulamiseks mitte kuulmiseks (kuulmine ehk hearing ja kuulamine ehk listening sisuliselt täiesti erineva tähendusega).
Olulisi mõtteid on lühike ettekanne täis. Schizophoina (ei leidnud eestikeelset vastet) on huvitav nähtus, mis tähendab seda kui meie kõrvadesse jõudev heli ei ole pärit samast keskkonnast, mida näevad meie silmad. Ilmselt etteantud ajapiirangu tõttu ei selgita kõneleja lähemalt, miks see on kahjulik kuid seab kahtluse alla sellise käitumise kasulikkuse, kui meie elus on pidevalt helid, mis sinna ei kuulu. Kokkupakitud muusika mõju või siis uurimus, mille andmeil kuuendik ameerika noortest kannatab kuulmishäirete all. Eluviis mida me viljeleme võib tähendada, et kasvatame üles kurtide inimeste põlvkonna …
Kõige lõpus tulevad ka nõuanded kuulamisharjumuse ja kuulmise kui meele parandamiseks. Kõigepealt WWB ehk Wind/tuul, Water/vesi ja Birds/linnud – need on helid, mis on meile loomulikud ning seega mõjuvad hästi ja tervislikult. Me ei peaks rukkiräägu laulu pidama müraks! Kuula tähelepanelikult, ole ise osaline helide loomisel, tee seda koos teistega ning ole aktiivne kaunite helimaastike loomisel nii kodus kui väljaspool seda. Ära häbene helimaastike kujundamisel märgata ka sinna mittekuuluvaid helikomponente. Seega:
- kuula tähelepanelikult
- kaitse oma kõrvu
- saa sõbraks vaikusega
- treeni oma häält
- tee muusikat
- kujunda helimaastikke
- ära karda probleemidest rääkida
Vaadake videot ja andke teada, mis te sellest arvate. Usutavasti saab ka tulevikus Nahkanuia ajaveebi vahendusel vaikusega ja kuulamisega seotud materjali lugeda või vaadata. Ja kui tõlkes on midagi kaduma läinud, parandage mind kindlasti.
2 kommentaari
See on nii hea (terav, selge, ylevaatlik ja omas lihtsuses revolutsioonile) yleskutse, mis mulle isiklikult vaid kinnitab, et aeg on kiiresti pögeneda sellest keskkonnast, kus ma praegu olen sunnitud olema.
Kahjuks ka suvemaja osutus maanteele liiga lähedal olevaks. Minu proteste mees ei kuulanud (saa sa siis aru sellest mehelikust mötlemisest ;)ja kirjutas lepingule alla nöu pidamata.
Sinu varasem postitus lihtsalt meenutas valusalt, et ega nende* eest ei pääse kohe mitte kusagil.
*nende jaoks on mul mitmeid termineid, vastavalt sellele, kui palju mind myraga on terroriseeritud. Yks yhine nimetaja näib olevat jömm(lus) – minu yllatuseks see nähtus ei tunne riigipiire.
Jah, nii see on. Ma arvan, et Fred Jüssi ütleb selle põhjusel kenasti välja, ‘keegi ei taha iseendaga üksi jääda’, sest need mõtted, mis inimesele üksi olles pähe tulevad, ei meeldi talle. Aga põhjused võivad olla ka proosalisemad. Mul on naabrinaine, kes kardab üksi olla ning üksinduse ja hirmu peletamiseks mängib tal väljas alati (ka imeilusatel pikkadel suveõhtutel, kui väljas laulavad rukkiräägud) raadio …