“Negelini kroonika”

Lõpetasin mõned päevad tagasi “Negelini kroonika” teistkordse lugemise. Tegemist on Liivi sõja aegset Paidet puudutava pseudokroonikaga, mille autoriks on Rainer Eidemiller.

Väga põnev raamat, eriti kui seda teist korda lugeda. Siis tekivad küsimused (mis mul kahjuks on juba meelest läinud) ning arusaamine raamatus toimuvast kasvab kõikvõimalike detailide kaudu, mida esimese korraga märgata ei suuda. Raineril on tõepoolest õnnestunud tolleaegsed kroonikatesse ja revisionidesse laialipaisatud infokillud kenaks tervikuks siduda, pealekauba veel selliseks, mille lugemine ka asjaarmastajale raske ei ole. Mina unustasin pea igal korral ennast pikemaks ajaks raamatu taha, nii et Maarjal oli tegemist, et mind jälle suhtlema saada.

Kuigi minu puhul võib huvi selle raamatu vastu olla põhjendatud paideka taustaga, olen ju Paides sündinud, kasvanud ja elanud kuni Nahkanuiale kolimiseni, soovitan ma seda kõigile teistelegi ajaloohuvilistele. Tegemist on mõnusa ajaviitega ja kes teab, äkki leiad sealt midagi põnevat oma kodukandi kohta. Mina näiteks leidsin.

Alates leheküljest 74 algab sündmuste kirjeldus, mis päädivad Paide ehk Wittensteini täieliku hävitamisega. Liivimaale tungib “Moskoowia suurwürts” oma 40 000 mehelise väega ja peatselt asutakse piirama ka Paidet. Kuna Paide oli mitmete rumalate asjaolude kokkulangemise tõttu kindluse kaitsemeeskonnata jäänud, sai loota vaid Järva talumeestest koosnevale, viiekümnemehelisele landsknehtide rühmale. Kuna tegemist on pseudokroonikaga, mitte muinasjutuga, ei suutnud need viiskümmend meest koos kindlusesse kogunenud linna- ja maarahvaga ennast hukust päästa. Aga tehti kõik neist olenev! Kusjuures pisut oli Paidel kasu ka Koeru kandi meestest.

“Üks rooduülem, Hans Erwita külast koos oma kaheksa mehe ja mitmete linnakodanike ja talumeestega, püüdis päästa linnamüüril olewaid suurtükke ja laskemoona ja wiia neid ära kindlusesse.“

Tegelikult võis tollal Paides olla veelgi mehi Koeru kihelkonnast. Ma arvan, et Rainer, kes niipalju kui ma teda tunnen armastab fakte, sai mõtte nimeliselt Ervitalt pärit Hansu nimetada Kalle Krooni raamatust “Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas”. Seal on lisas 1 nimetatud Järva foogtkonnast pärit eesti landesknehte Paide kindluses 1570. aasta juulis (Paidele saatuslik moskowiitide rünnak leidis aset 1572-1573 aasta talvel). Nimetatud on1:

Hanns Erffuit (Ervita külast, Vao vakusest), roodumeister
…
Hanns Liussfer (Liusvere külast, „Sitze” vakusest)
Simon Liussfer (Liusvere külast, „Sitze” vakusest)
Hans j Rechtuquere (Rõhu külast, „Sitze” vakusest)

Nii et pole võimatu, et ka Liusvere ja Rõhu mehed Paide eest tollal vapralt seisid ja kangelastegusid tegid. Sest:

“Nüüd, 1. jaanuari hommikul wara, mis oli neljapäew, hakkasid pääle ägedat laskmist moskowiidid linnale ja kindlusele torma jooksma. Üks osa tungis pääle kindluse põhjamüürile, kuskohast neile hakatai ägedat tuld wastu andma. Teine osa waenlastest tungis lääne poolt, läbi purukslastud wärawate linna. Nüüd jäi äkitselt lõksu see üks rood Järva landsknehte, kes oli ära wiimas kiriku ette kokku toodud laskemoona ja mitmed linnakodanikud, kellede hulgas koguni naisi ja lapsi oli, kes weel olid linnas oma wara juures asunud. Kui nad nägid, et ei pääse enam pakku kindlusse, põgenesid kõik warju Püha Risti kirikusse ja wedasid kiirustades kaasa nii palju laskemoona, kui said. Need eestlastest sõjamehed taplesid kiriku wärawate ees, kuni kõik sisse warju pääsesid, ehkki sel wiisil neist neli meest wärawate juures otsa said, kellest see Mait Kaalepist piigiga kiriku wärawate külge kinni wisati ja nii sinna jäeti ühes suure hulga mahalöödud tatarlaste ja wenelaste surnukehadega. …“

Edasi lugege ja uurige ise. Raamatut saate osta näiteks Paide Säästva Renoveerimise Infokeskusest.

1. KIRJANDUS: Koit, J. Estnische Bauern als Krieger während dre kämpfe in Livland 1558-1661. Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Aastaraamat IV. 1960-1964. Stockholm, 1966, s. 28-29. [↩]