Leidsin täna oma ajaveebist ühe oma sugupuu jälgi ajava inimese kommentaari postitusele “Pisut metssigadest ja natuke Haavast“. Et teda abistada ja samal ajal ka ennast vormis hoida, otsisin kiiruga üles need viited, mis mul on olemas Väinjärve mõisa alla kuulunud Haava kõrtsitalu kohta. Palju see info Annelit aitab, ei tea aga mingi tausta saab sellest kujundada küll.
Tõnis Avarmaa, Rõhu külavanem on Haava kohta kirjutanud oma mälestustes nii:
Nahkanuia-Rõhu põllumajandusjuhi tööpiirkond kuulus veel Karjamõis Hava (Haava), mis oli Väinjärve mõisa maa-ala, kogusuurusega 128,62 ha, millest 12 ha oli põldu. Suurem osa alast oli soo ja raba, võsastunud heina- ja karjamaa. Haava asub Vardjalt jõge mööda paar kilomeetrit allavoolu. Tee sinna kulgeb läbi metsa, on sillutamata ja soosildadega, tänaseks võssa kasvanud. Tollane omanik oli Liblikmann Juhan. Kasutajatena on olnud veel Lahe Edgar (arvatavasti 1942.a.) ja Siirak Aleksander koos abikaasa ja tütrega. nemad olid ka Haava viimased asustajad. Tänaseks on hooned lagunenud, põllud on istutatud metsa alla.
Haaval olnud kõrtsist olen kirjutanud 2008 aasta novembris postituses pealkirjaga “Kõrtsidest ja veskitest“. Kalle Kroon tõlkis ära Haava kõrtsi kohta käiva osa 1686-89 aasta Järvamaa adramaarevisionist. Lk. 726 on kirjas järgmine:
Väikese Tartu talitee ääres on üks hästisäilinud kõrts, Hawa Körts-iks nimetatud (NB-Hawa körts- on eesti keelsena antud!), mis on sissevarisenud õlgkatusega, suurkambris 4 katkist akent, üks kivikildudest ahi, üks laud ja 3 pinki, raudhingedel uks, kaks tagakambrit, neist ühel 3 akent, mis on enamuses katkised, uks raudhingedega, teises kambris aknaid ei ole ja uks on hingedeta, rehe all on võlvitud suitsuahi ja kaks väravat, hoone pikkus on 36 ja laius 15 küünart. Sellel kõrtsil ei ole mingit edasisõiduteed, kui mitte arvestada talvel kasutatavat Tartu taliteed. Seetõttu ei müüda seal rohkem kui 13-14 vaati õlut aastas. Kõrtsmikul on kasutada 1 tündri külvi ulatuses maad.
Lk. 724p:
Haava kõrtsi juures kulgeva väikese jõe (st. Preedi ehk Vardja jõe) ääres on heinamaa, mis osalt asub madalal maal ja annab aastas keskmiselt 40 koormat heina. Sellel heinamaal on oma piir kokkuühendatud palkidest, mis läheb sellest jõest, mis Ervita veskist (Vardja veski?) möödub, kuni Rumma allikani (Rummallikani – NB! tekstis originaalis eestikeelsena Rumma halikas!), mis on sealt edasi üks pikk allikavool (Haava oja) kuni Mõhkjõeni (Põltsamaa, nüüd Vardja jõeks muudetud jõeni Haava oja piirkonnas).
Lisaks mainib Haava talust pärit sõdurit Kalle Kroon oma raamatus “Kolme Lõvi ja Greifi all Põhjasõjas” (vt. seda postitust) , kus on räägitud eestlastest ja lätlastest rootsi armees 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi alguses. Seal mainitakse leheküljel 387 Väinjärve mõisast pärit maasõdurit Hava Matz.