Talv on päris pikalt kestnud ja hakkab lihtsalt öeldes ära tüütama. Ka meid siin Nahkanuial. Praegugi on kogu meie naispere rängas palavikus, Mati just terveks saamas ning mina haigeks jäämas. Kuigi otsest seost pika talve ja väga pikalt kestnud haiguste ja haigushoogude vahel välja tuua ei saa, on see kaudselt kindlasti olemas. Seepärast otsustasin vaadata, milline on olnud märtsi lõpp Nahkanuial alates aastast 2008, kui alustasin selle ajaveebi pidamisega.
2008
Märtsi lõpus, täpsemalt 26.03 tabas Eestit lumetorm, mis minu postituse sõnul halvas suure osa igapäevaelust. Nahkanuial tähendas see õrna lumekihti, mis juba paari päeva pärast oli kadunud, sest 29.03 alustasime Maarjaga juba Kördi korrastustöid, kusjuures maapind on täitsa paljas.
2009
29.03 võtame Matiga ette käigu Vardjale. Lund peab olema, sest vean poissi enda järel kelguga. Aga kevad on kohal, seda võib lugeda katkendist samal päeval tehtud postitusest ja on näha ka samal päeval tehtud fotolt.
Viimane suurem sõitmine teel oli möödunud nädalal neljapäeval-reedel, kui naabrimees käis oma metsas küttepuid tegemas ja välja vedamas. Masin, millega metsas käidi, polnud küll suur aga lund oli ta küll parajalt üles tuhninud. Õnneks oli siis veel väljas külm, mistõttu mingit kahju ei sündinud. Aga oli ka viimane aeg, sest praegu poleks seda enam teha saanud.
2010
Ka 2010 aasta märtsi lõpp oli lumine, isegi väga. Kuid kevadet oli tuginedes 28.03 tehtud postitusele õhus rohkem tunda. Isegi mesilased olid teinud oma esimesed proovilennud ning maksnud selle eest eluga.
Aga kevadet võib näha ka mujal looduses kui ainult sulavees. Ma ei käi neid märke otsimas, tean vaid seda, mis ise koju kätte tuleb. Eile näiteks ärkasin sookurge hõigete peale. Samal hommikul toimetas maja juures pesakastide lähedal mitu musträstast. Oleks tore kui mõni neist siia pesitsema jääb aga ma pole kindel, kas selline Eestis inimpelglikuna näiv lind seda ka tegelikult teeks. Tuppa vaasi on siginenud ka pajuoksad koos pajutududega, mida väike tüdruk salaja nokkimas käib.
2011
Kajastan õues toimuvat 25.03 avaldatud postituses, mille juures avaldatud foto kajastab kõike muud kui lumevaba maad. Lisaks ilmestab kevadeootust korralik tormiilm.
Eilsete puuveotalgute ajal lajatas ilmataat Nahkanuial täiega. Tuul vingus, lumi tuiskas, lendasid oksad ja töömehe müts ning Maarja muretses kõige selle pärast. Kui mina õhtul koju jõudsin oli kõik rahulik, taevas selge ja tuulevaikne. Aga ainult selleks, et öösel uue jõuga alata.
2012
23.03 märtsil avaldatud postituse pealkiri ja sisu sobiks 1:1 tänasesse päeva – “Nahkanuial kõik haiged“. Õnneks pole mina veel täna haige aga arvan, et see on aja küsimus. Ilma poole pealt oli olukord ilmselt parem, sest juba 1. aprillil töötan ma täiesti lumevabas keskkonnas Vardja tee ääres.
Oleme kõik Nahkanuial haiged. Algas see kõik Matist, kes jäi kohe koolivaheajale asudes sarlakitesse. Kui temaga peaaegu ühele poole saime, haigestusid Maarja ja Tilde peaaegu samaaegselt. Neil on lihtsalt kõrge palavik, halb enesetunne ja Maarjal kõigele lisaks peavalu. Ja lõpuks, algusega üleeile hommikul, olin ka mina rivist väljas ja olen seda siiani.
Nii et kui viis aastat Nahkanuial elamise aega kokku võtta, on vaid kahel neist olnud märtsi lõpp lumevaba. Seda nähes saan taaskord kinnitust kuivõrd subjektiivne ja “lühike” on inimmälu. Minevikus haljendanud rohi läheb iga aastaga aina rohelisemaks ning kui poleks neid ajaveebi ülestähendusi, võikski hakata arvama, et läbi aastate on märtsi lõpus Nahkanuial võililled õitsenud. Tegelikkuses on see aeg olnud sulava lume ning haiguste aeg. Selles mõttes sobib tänane päev sellesse loetellu ideaalselt.