Kasutan Nahkanuial kivide ja küttepuude vedamiseks ATV-d. Maaoludes on mingit liiki väiketraktor hädavajalik ning meil ajab rendil olev masin asja suurepäraselt ära. Möödunud aastal hakkas ATV ragisema. Teel sõites oli seda kuulda vähem aga väiksemagi ebatasasuse korral kostus raksumine teravalt kõrvu.
Teadmata ning oskamata arvata, mis on ragina põhjus, tundsin enesestmõistetavalt muret ning kui möödunud sügisel tuli kätte aeg korrapäraseks hoolduseks, palusin teenindusel ka see probleem üle vaadata. Raginat isegi mitte ei tuvastatud, rääkimata selle kordategemisest. Kuigi ATV-ga “sõideti” vastu seina ning anti siis gaasi, et teha kindlaks kõikvõimalik liigendite ülekannete seisukord. Samas oli ragin hooldusjärgselt sealsamas hoovi peal taas kenasti kuulda aga pidades mind ilmselgelt paranoiadega omanikuks, ei vaevunud hooldusmees seda isegi mitte kontrollima. Pakun, et paljudele tuttav olukord – teenindustes hoolitsevad meie masinate eest kas võhikud või harukordselt ükskõiksed inimesed, kellele töö näikse olevat eelkõige raha küsimine kui sisuline ning eesmärgistatud tegevus kliendi nõustamisel ja aitamisel.
Uus hooaeg on algamas, seepärast kutsusin eile masinat kontrollima ühe hea tuttava, kellel teadsin olevat praktilise kogemuse ATV-de, eelkõige aga mootorrataste ja autode parandamisel. Minu algne eesmärk oli saada lihtsalt täiendav arvamus enne teistkordset teenindusse minekut. Tegelikult läks palju paremini.
Pärast lühikest testsõitu oli selge, et ragin on, see ei tule mootorist ning sealsamas pakkus tuttav välja võimalikud veakohad. Võtsime masina lahti ja asusime “parandama”. Esimesena kontollisime üht kahtlast puksi kuid see oli (õnneks) korras. Seejärel kontrollisime üle mootori kinnitused. Juba esimese poldi kontrollimisel selgus, et see on lõtv ning vajab pingutamist. Keerasime poldi välja, määrisime ja kinnitasime uuesti. Täpselt niipalju oligi probleemi ja ragina kõrvaldamiseks vaja!
Kas tõesti on nii raske kliendiga kaasa mõelda ja uskuda, et tegemist ei ole järjekordse lollakaga, kes tuleb spetsialistide väärtuslikku aega kulutama? Kas tõepoolest tegutsevad inimesed, kes mõistavad masinate ülesehitust, ametlikest teenindustest väljaspool ja sageli hoopis muus valdkonnas? Miks ei suudeta teenindustes liigagi sageli lahendada olukordi loogiliselt ning asutakse koheselt tegevuste kallale, mille tulemuseks on lisaks tohutule hulgale kasuta kulutatud ajale samaväärne hulk kasuta kulutatud (kliendi) raha? Miks ei ole teenindustel häbi küsida raha lahenduste eest, mida nad ei suutnud pakkuda?
Ma ei ütle veel selle teeninduse nime aga asukoha küll – Tartu. Olge siis tähelepanelikud ja kui vähegi võimalik, parandage oma kodutehnikat ise. Tuleb odavam ning vea leidmine on isegi tõenäolisem. Mina maksin tuttavale kinni Nahkanuiale tuleku kulud, säästes sellega kümneid eurosid ning sadu närvirakke. Aga vastik on ikkagi. Aeg näitab üheselt, et tänapäeva maailmas pole miski püha ning et raha eest, soliidses teeninduses, ei pruugi saada vastu midagi!