Lily-6m2

Selline näeb välja alumiiniumist karkassil, polükarbonaadist seina- ja katusepaneelidega, kahe katuseakna ja lükandustega kasvuhoone Lily, pindalaga 6m2. Alustasin selle ülespanekut 21. aprillil ja seemnevalmis rajatise vastuvõtmine toimus eile 3. mail.

Kõigil, kes on hädas labiilse närvisüsteemiga, tasub selle kasvuhoone soetamisest aga eriti paigaldusest hoiduda. Minul võttis see aega kolm õhtut ja sadu kordi enam närvirakke. Igal juhul tasub topelthoolikalt jälgida juhendit ning paigaldada pealtnäha 100% identsed kuid erineva koodiga tooted täpselt sinna kus näidatud. Muidu seisate fakti ees, et valesti paigaldatud detaili kättesaamiseks tuleb lahti võtta kogu hoone. Ka mul oli see valik aga otsustasin hoopis riskida ning puurida ise kaks auku. Läks õnneks. Tõsisema vea tegin kokkupaneku viimases etapis kui ilmselt väsimusest ei pööranud juhendile piisavalt tähelepanu ning suutsin enne vea avastamist keerata pead otsast päris mitmel kruvil, millega tuli kinnitada ukse siinil püsimiseks vajalikud plastdetailid. Kuna iga detail kinnitus kahe kruviga kuid püsis oma kohal ka ühega, ei olnud kahju suur. Kui aga tulevikus peaks mõni detail vajama topeltkinnitust, tuleb kruvikoht lahti puurida või muul moel kruvist vabastada.

Lily ja ilmselt ka teiste sarnaste alumiiniumist kasvuhoonete detailide kinnitus on ühtviisi geniaalne ja totter. Mutri pea torgatakse vastavasse siini, libistatakse õigele kohale, lisatakse kinnitamist või ühendamist vajav detail ning pingutatakse seejärel mutriga. Tulemus on jäik ja kindel. Kuid kui õigel ajal unustada mutter siini pista, puudub selleks hiljem võimalus kuna siini mõlemad otsad on konstruktsiooni peidetud või mingil moel takistatud. Näiteks riiuleid, mis olid plaani järgi viimased, ma seetõttu paigaldada ei saanudki, sest selleks oleksin pidanud pool hoonet laiali lammutama. Üldse tasub konstruktsiooniga eelnevalt põhjalikult tutvuda ja ehitusloogika endale selgeks teha, vajadusel konsulteerida mõne sarnase kasvuhoone õnneliku omanikuga. Lily’l jagub üllatusi lõpuni.

Kindlasti soovitan alusraam korralikult paika loodida, sest sellest võib hakata sõltuma näiteks hoone katusakende “käik”. Meie omad lähevad kinni väikese nõksuga ehk siis katuse raam on kergelt rombikujuline.

Kaevasime kasvuhoone põhja mättakihist tühjaks ning ma tegin sinna immutatud laudadest raamid. Kehastusin korraks ratsionaliseerijaks ning sidusin kastikonstruktsiooni alusraamiga. Kuna kasvuhoone enda alumiiniumist alusraam on kandilise C kujuga, sobitasin selle alumise serva sisse 2,5×5 lati ning kruvisin selle väljaspoolt kinni. Nii sain kasvuhoone sisse puidust raami, millega omakorda siduda kastid. Kastid omakorda toestasin kõigis pikkustes veel paari mitte väga sügavale maa sisse löödud puidust vaiaga, mis peaksid nende raskust osaliselt kandma ning andma hoonele täiendava püsivuskindluse.

Viimasega seoses tuli meelde midagi väga olulist. Väga tõsiselt tasub võtta kasvuhoone püstutamise soovitust tuulevaikse ilmaga. See on uskumatu kui tuulealdis on ehitusjärgus kasvuhoone! Väiksemgi tuulepuhang võib selle lausa kasutuskõlmbatuks muuta. Samuti ei soovita ma jätta poolenisti püstitatud hoonet üle öö või pikemaks ajaks järgmist etappi ootama. Seda ei pruugi tulla kui vahepeal juhtub olema vähe tuulisem ilm. Oma osa mängib kindlasti ka paigaldamisloogika, mille järgi tuleb esmalt üles seada kaks otsaseina, millel omavahel igasugune side puudub. Meie tegime seda Maarjaga kahekesi. Paigaldatuna on kõige nõrgemaks kohaks katuseaknad, millel puudub suletud asendis fikseeriv kinnitus, mistõttu lahtise ukse korral loperdavad mõlemad korralikult ning võivad sõna otseses mõttes ära lennata. Kasuta fantaasiat ning käepäraseid vahendeid, et katuseaknad kindlalt fikseerida.

Püstitauna näeb kasvuhoone hea välja ning ma loodan, et see teenib meid vähemalt paar head aastat.