Nahkanuia ajaveebis on olemas rubriik “Loomad koduaknast“, mille alla olen mahutanud kohtumised metsaelanikega koduõuel. Päris paljusid neist olengi sõna otses mõttes pildistanud koduaknast. Rubriiki eesmärk ei ole pakkuda hunnituid loodusvaateid vaid pigem näidata, millised võiksid olla innimeste suhted loomade-lindudega ning millised nad teinekord tegelikult on. On ju tore kui sinu koduõuest leiavad turvalise talvitumispaiga nurmkanad, mänguplatsi tedred või magab maja juures põder. Tegelikkus võib olla ka negatiivne, sest looduse habrast tasakaalu sümboliseerivad koera kombel ukse all istuv kährik või aida taga toitu otsivad metssead. Eks minu viimane karulugugi on märk millesti, mis viitab jätkuvalt vajadusele pöörata rohkem tähelepanu sellele, kus ja kuidas me oma elu elame ning resursse majandame.
Siin on kaks kohtumist, mis toimusid hiljuti, kus peategelasteks on linnud. Kiivitajad on meil tavalised ja ei kao lähiajal ilmselt kuhugi. Nemad on koos lõokeste ja linavästrikega (rästikutega nagu Tilde ütleb) Nahkanuia esimesed kevadekuulutajad. Miks too isend ennast majaesisele muruplatsile suhteliselt kartmatult maha sättis, jäi mulle arusaamatuks. Tundus nagu lind on vigastatud aga ei olnud ka. Ehk oli lihtsalt väsinud ja otsis kohta kus puhata.
Pasknäärid pole meie õuel samuti haruldased aga eile sain ma lindu köögiaknast mõnda aega jälgida. Väga sümpaatne tegelane.
Varahommikuti on siiani olnud üheks peamiseks hääleks tetrede kudrutamine maja taga oleval põllul. Mõnel korral unustatakse ennast päris maja lähedale. Siiski pole mul olnud viitsimist, et neid fotoaparaadiga jahtida. Jääb midagi tulevasteks kordadeks.
Põnev tegelane elab ka maja ees suure saarepuu otsas pesakastis. Kahtlustan väänkaela aga binokliga või ilma, pole ma suutnud hääle tekitajat siiani avastada. Küll on mul olnud võimalus hoida käes väänkaela ennast. Maja põhjaküljel olevasse pesakasti on sisse seadnud metstikk. Jälgime Maarjaga mõlemad, et kassid sinna ligi ei pääseks. Tuti on pidanud mitmel korral tulivihase peremehe eest pakku jooksma. Kassid püüdku hiiri, milles nad tegelikult on väga head. Hiiri jagub isegi koerale. :)
Toksin selle postituse maja ees verandal. Just hetk tagasi lendas üle minu pea väiksem parv hanelisi Endla järve poole, üksteisele linnu kombel häälitsedes märku andes ja tiibade vihinal. Linnud laulavad aga ma ei ütleks, et õhk nende laulust heliseks. Ehk istun ma vales kohas? Sellegipoolest on mõnus ja rahulik niimoodi päeva alustada.