Mis on Nahkanuia ajaveebi lugeja jaoks selle suve kõige kaunim heli? Rääkige julgelt! On see mõne linnu laul, tuule kahin puulatvades, metsamühin, vihmapiisade heli vastu aknaklaasi, trimmeri röögatused või veel midagi mille tarbeks mul fantaasiat ei jagu?
Minu jaoks on hetkel selle suve kõige kaunimaks heliks see prõks, mis käib parmu surnuks pigistades. :) Tapsin neid täna muru niites oma paarsada tükki ja lõppu ei tulnud. Prõks ja surnud, prõks ja surnud. Sellegipoolest said jalad, käed, nägu – kõik mis katmata, nende vastikute putukate poolt ära näritud.
Loogika, mille järgi parmud aktiveeruvad, pole mulle arusaadav. Üleeile oli kõige hullem, sest siis pidi õemees lisaks trimmerile kandma oma jalgadel veel täiendavalt loendamatu hulga parmude raskust. Kusjuures need kõik olid tema kallal ametis ja teist samapalju lendas vaba maandumisplatsi lennates ümber tema. Eile oli lahedam. Kuigi trimmerdasime seal kus möödnud päeval, oli vereimejate hulk õhus ja kehal talutav. Samas jälle täna hoopis teine tubakas, ei või ühkti soojust eritavat mootorit tööle panna, parmud kohe kallal – masinal ja mehel.
Veel putukatest mutukatest rääkides annan teada, et Mati sai järjekordselt mesilase käest nõelata. Jälle kaela nagu eelmine kord herilase käest. Mesilane takerdus mulle juustesse ja kui sealt minema pühkis, oli esimene ohver kohe poiss. Mina sain eile mesilase käest sutsaka kätte aga see ei ole kindlasti kohe mainimist väärt. Ja Truuperilt sain selle suve teise puugi kätte.
Aga “prõks” jah. Prõks ja surnud, prõks ja surund. Unistan, et oleks kohe selline lindistus olemas. Paneks selle magamamineku ajal voodi kõrvale vaikselt mängima … Prõks ja surnud. :)
8 kommentaari
Suve kõige ilusamad hääled?
Terve suur suvi on täis nii erilisi hääli ja lõhnu ;)
Suve alguse rukkiräägu kaeblik hääl öises rukkis ja suve lõpu rohutirtsude viiulimäng. Tumeda taeva ohked peale ohtrat vihmasadu ja palava päeva nurruv soojus kolletama hakkava viljapõllu sees ja äsja niidetud muru kahin jalaastete all. Toorete tikrimarjade naksumine lapse hammaste vahel. Ja saabuv august on ju täis langevate tähtede sahinat öösel, käärima hakkavate mooside praginat, lõputut herilaste suminat. Ja suve kõige lõpu viimane hääl-üks suur ohe, see tuleb ikka enda seest, sest nii palju lootusi ja ootusi jäid ikka veel täitumata.
Tervitades,
Reti,
kes käib ikka siin lugemas ja leiab siit nii palju huvitavat ja lihtsat ja looduse- ja hingelähedast.
Väga ilus vastus minu poolnaljaga küsitud küsimusele! Aitäh! Ja aitäh ka toetavate sõnade eest ajaveebi sisule!
Rukkirääk tuli mul ka esimesena meelde. Ja tänitav punarind. Lõkke praksumine. Minu vana jalgratta pedaali login. Topsist ämbrisse kukkuvate marjade sahin.
Aga kõige meeldivam on vist ikkagi avatava koduukse lukuklõpsatus (kui oled pikalt ära olnud). Isegi, kui see tuletab natuke peatset puhkuse lõppu meelde.
Tegelikult mõistan hästi ka seda parmuprõksutamist ;)
Suvel on jah palju vahvaid hääli. Tulin ise just eile maalt ja igaõhtune suvehääl, mis mulle juba pisikesest peale meeldib on sookurgede hääl. Natuke õudne on ka. Õudne ja ilus.
… prõks ja surnud, prõks ja surnud. Üsna tuttav heli ka meie täna õhtusel voodri värvimisel pintslitõmmete taustal :D
Kõige meeldejäävam heli suvel on minu jaoks põllul tööd tegevad traktorid ja kombainid, lisaks ümberkaudsetes taludes põrisevad trimmerid ja muruniidukid…Neid hääli kuuldes saad aru, et külaelu pole seiskunud:)
Tanel Moora jõuramine:)
By the way- millal helind tema jutuga üles pannakse?
Millegipärast ei allu viimati lindistatud failid sellele programmile (Audacity), millega ma tavaliselt audioklippe toimetan. VLC mängib ilusti aga too mitte. Ei ole viitsinud süvendatult sellega tegeleda.