Tavaliselt oleme harjunud rääkima kuidas valel ajal ettevõetud põllu- või metsatööd võivad saada paljudele loomadele ja lindudele saatuslikuks. Eriti suur on oht teha loodusele kahju ajal, mil nende pojad on väiksed ning võimetud põgenema. Mõtlen sellele alati kui metsas sae käima tõmban kuid pole osanud näha sarnaseid ohte näiteks muru niites või trimmerdades. Täna see juhtus. Maja lähedal muruplatsi pajuvõsast puhastades tabas trimmeriketas väikest lindu, kes jäi lõpuni pesale või üritas viimasel hetkel põgeneda. Tabada trimmeriga kadakatäksi, lindu, kellest 200mm objektiiviga pole mul õnnestunud saada ühtki korralikku võtet, tundub täiesti uskumatu.
Hindasin asju ümber. Kui ma seni olin arvanud, et kõigi maailma kaduvate liikide eest vastutavad ainuisikuliselt suured põllutöömasinad ja nende omanikud, siis nüüd pidin seda seisukohta muutma. Me kõik saame elu-elu järel aidata kaasa meid ümbritseva looduskeskkonna liigivaesemaks muutmisel. Minuga juhtunu oli õnnetu juhus. Või kas oli? Ehk oleksin saanud seda platsi ette valmistada ka hiljem? See ilu mida mina oma maja ümber loon ning mis mind paljude ohtude eest (puugid, putukad, ussid jms.) kaitseb, ei sünni loomadele-lindudele patta panna. Nokk kinni, saba lahti.