Hiljuti sattus minu kätte Rõhu küla Lille asundustalu peretütre Hilda Siira (sünd. Stroom) fotoalbum ja pakk dokumente. Teiste dokumentide seas oli ka see, 1. oktoobril 1938 väljastatud paaritustunnistus Albreht Sakol’ile Udeva asunduse Pupsi talust. Tundmata toonast paaritamisega seotud bürokraatiat, pakun võimaliku põhjusena, miks oli see dokument Hilda paberite seas, välja, et paaritamisest sündinud hobune osteti Lille tallu tööloomaks. Oletuseks jääb esialgu ka paaritamise toimumise koht – Tõnu talu, mis juhtumisi on minu vanaisa kodutalu. Kas tõesti toimus paaritamine seal? Vaatasin talude loendist järele, endise Udeva ja Norra mõisate territooriumil oli ainult üks Tõnu nimeline talu.
Aga see selleks, esmalt pakkus mulle huvi Albreht Sakol’i nimi, mida tean raamatust “Tugevate tee“.
Temale, mõisatöölise tütrele [MM: Mann Piibeleht], arvati õnn otse sülle sadanud olevat, sest ta sai endale mehe, kes oli nagu mees “Kalevipoja” raamatust: väga töökas, taibukas ja vägilase jõuga. Manni mees Albrecht Sakkool oli saanud endale udeva riigimõisa külje alt rabarinna servalt üksteist hektaari maad ning seetõttu peeti teda keskmiselt jõukaks meheks. [lk 64]
…
Pupsi talu laskis pidada ainult poolteist hobust; sälg tuli juba kaheaastasena müüa. Samuti oli lugu mullikate ja sigadega. Kõik müüdi nii-öelda poole kasvu pealt, sest võlad aina kasvasid. Väike asunikukoht andis visalt seda, mida rahaks sai teha. [lk 66]
Ega ma mujalt kui raamatust seda Albrechti ei tunnegi. Milline ta iganes oli päriselus, on Egon Ranneti loodud kuvand temast vaatamata “raamatu-Albrechti” nõukogudemeelsusele, küllaltki sümpaatne. Ülaltoodud tsitaatide ning alloleva paaritustunnistuse valguses tundub, et raamatu autor oli päris hästi kursis teatud Udeva rahva igapäevaelu detailide ja ehk ka meelsusega. Kui talul läks kehvasti, tuli saadusi müüa ja nagu pakkusin, võis ka paaritustunnistusel olev pooleaastane kõrb mära Gratia leida uue omaniku Rõhul tulenevalt Pupsi talu võimekusest. Viimase omanikuks on juba viidatud andmebaasis Albrecht Sakkul 13.33 hektariga.
Hiljuti leidsin tänu Meeri Volterile foto Jaan Piibelehest, kes oli Albrechtile naisevend. Loodan leida tulevikus ka Albrechti pildi, allkiri on juba olemas.
