Täna tegime liuvälja

Püüdsime täna laste ja Maarjaga taaselustada Nahkanuia talvist liuvälja traditsiooni. Et kõige enam vett on ühes kraavis Vardja tee ääres, läksime labidate ja harjaga varustatuna sinna. Ei õnnestunud meil tänavu see liuvälja idee, sest kuigi jääl paksust jagus, ei jagunud kraavis vett ning jääalune ruum oli tühi. Juba minu all raksunud jää purunes ühes kohas Maarja all lõplikult.

Päris liugu laskmata me siiski ära ei tulnud. Mati sai ise hakkama ja mina vedasin Tildet Hinckuse rihma otsas. Puhastasime igaks juhuks terve kraavi lumest puhtaks, et külm hästi ligi pääseks ja jää paksemaks muutuks. Seda ei pruugi muidugi juhtuda, sest nagu mainisin, igale poole jää alla enam vett ei jagu. Kõige enam nautis olukorda Hinckus. Temal on mingi haiglane komme vee seest asju välja koukida, mida suuremaid, seda parem. Seekord tiris ta kuivale hiiglasuured jäälahmad ja näris siis neid.

Ühte erilist samal päeval tehtud fotot vaata Nahkanuia fotoblogist.