Ülaltoodud pildiseeria on vististi mõneks ajaks minu viimane päris enda digifotokaga tehtud seeria. See aasta on tehnikat silmas pidades olnud mulle õnnetu. Kevadise suurvee ajal uputasin jõkke oma digipeegli Pentax 200D, telefoni Nokia E90 ja PSP. Neist kolmest sain lõpuks töökorda ainult telefoni ja sedagi sisu väljavahetamise teel. Nüüd siis saabus kord minu teeneka didgiseebi Olympus C8080 Wide Zoom kätte! Matit ja koera pildistades unustasin kaamera terveks ööks aida räästa alla pakule. Asi polekski olnud hull kui hommikupoole ööd poleks sadanud korralikku padukat! Nüüd on siis ka see kaamera omadega õhtal.
Aga selline see mälu mul on ja õnnelik pole ma temaga teps mitte. Alles see oli kui ma Preedi küla kokkutulekul käies ühe oma vana Canon T70 filmikaameraga pilte tehes täispildistatud filmirulli kusagile nii ära panin, et enam üles leia. Täitsa häda kohe! Ootan hirmuga, mis see järgmine kaotatud asi olema saab.
Pildimasinat mul siis hetkel pole kui mitte arvestada seda eelpool mainitud vana filmikaamerat, mille operatiivsus kasvõi käesoleva ajaveebi tarbeks on praktiliselt olematu. Ma ei teagi mis ja kuidas edasi saab, sest kuigi ma ei pea ennast isegi mitte amatöörfotograafiks, olen ma kaamera pideva kaasastassimise ja kasutamisega nii harjunud, et ei oska teisiti. Küllap ei jää nüüd muud üle kui hakata teiste pilte siinkohal avaldama. Ants ikka hoolitseb mu eest, et mul midagi varuks oleks.