Ma ei taha ennast korrata aga siiski, mitte miski ei tee mulle suuremat heameelt kui lugejate tagasisside ja osalus kas vanadpildid.net keskkonnas või mõnes minu omaalgatuslikus kodu-uurimise projektis. Hiljuti sain kontakti Mariannega, kelle esivanemad on pärit Vahuküla Traksi talust. Traksi talu maad on kunagi lõigatud Santovi küljest aga kuulus talu siiski Vahuküla alla. Üllatusena teatas Marianne, et Traksi ja Haagimäe talusid omanud Ostripi pere on tulnud Vahukülla Jõeküla Võlingi talust! Niimoodi, kild killu haaval saame kõik targemaks.
Vahuküla tuulik, Traksi talu ja Võlingi talu
Vanade asjade meenutamiseks rääkisin ka Juuli Adossoni (Aan) tütre Vaike ja poeg Uno Aaniga.
Vahuküla tuuliku märgi leidsin ka kaardilt Hindreku talu kõrvalt. Teisel pool tuulikut oli ja on Kadakamäe talu, kuhu tee viis läbi tuuliku hoovi. Kadakamäe talus elas Aanide pere oma nelja pojaga. Kadakamäe talu on ka praegu heas korras ja seda kasutab Koerus elav Kalle Aan suvekoduna. Tuuliku ehitas ilmselt Preedi mõis. Ka Vahuküla talude maad kuulusid algselt Preedi mõisale. Veskimehed olid tihti vahetunud, lapsi neil ei olevat olnud ja pr Ilse ei tea nende kohta midagi.
Minu abikaasa veetis oma suved Juhani talus vanavanemate juures, seda küll pärast sõda, ja mäletab tuulikut hästi, küll ilma tiibadeta ja mitte töötavana. Tema arvates oli tuulik alles ka kuuekümnendate aastate keskel.
Tuulik oli ehitatud puidust ja eks ta aastatega lagunes. Arvatakse, et see lammutati millalgi kolhooside ajal, aga täpset aega ei mäleta keegi.
Traksi talu juurest läheb mööda väike tee Koeru poole, mida Vahuküla inimesed kasutasid Koerus käimiseks. Vahuküla poolt Koeru poole minnes jäi esimesena vasakut kätt hooneteta Haagimäe talu, mille ostis millalgi Karl Ostrip. Järgmine oli Traksi talu, mille ostis Jüri Ostrip (s 1844) 1905.aastal. Traksi talu oli olnud suur. Ka kaardil on märge Traksi talu kohta suurem kui näiteks märge Juhani talu kohta. Majas oli olnud kolm suurt tuba ja suur köök. Ühes toas oli olnud maast laeni peegel ja punase sametiga kaetud mööbel. Maja kõrval oli koppel ja koplis tiik, kiik ja tantsuplats, kus külarahvas käis lõbutsemas. Ka Koeru rahvast oli käinud. 1930.aastate kaardil on Traksi maja kõrval väike täpp – ehk see tähistabki tiiki.
Väinjärve tee ääres olevate Vahuküla talude põllud asetsesid üle kivitee talude laiuselt ja olid hästi pikad nagu „käterätid“. Lõpus said nad kokku Traksi ja Haagimäe talude maadega, mis asetsesid nimetatud põldudega risti. Talude maade vahel olid põlluteed. Juhani inimesed käisid Traksil ikka mööda põlluteed.
Jüri Ostrip ehitas tiigi äärde kahe toa ja köögiga väikese maja, mille ühes toas ta hakkas koos naisega elama. Teises toas elas poeg Karl, siis veel vallaline. Traksi majja jäi elama poeg Otto. 1920.aastal abiellus Karl Amanda Stockeby`ga ja elas seal edasi ka oma kolme lapsega.
Pere kasvades ehitas Jüri Ostrip veel tiigi äärde sauna. Praegu on Traksi talust alles vundament ja tiik, mille vastas teisel pool teed on telemast.
Enne Traksit elas Jüri Ostripi pere Jõekülas Võlingi talus, mis asus Võlingi jõe ääres. Seal oli neil hästi edenenud linakasvatus.
Vanadpildid keskkonnast leidsin, et Võlingi talu Jõekülas ostsid 1905.aastal Jakob ja Juuli Perkmann. Samast leidsin 1927.aastal tehtud pildi Võlingi talu juurest algavast üle jõe viivast sillast. Enne 1905.aastat, kui Võlingi talus elas Jüri Ostripi pere, seda silda aga polnud ning Võlingi talu lapsed Anna ja Roosi Ostrip (12-15aastased) viisid siis heinalisi väikese tasu eest paadiga üle jõe. Teispool jõge asuva talu heinamaad olid Võlingi talu poolel olnud.