Tere, Marko. Sinu poolt ürituse idee ja korraldamine oli tõesti meistri töö. Tundub, et kõik olid õnnelikud.
Nii kirjutas möödunud teisipäeval, mis oli juhuslikult ka märtsiküüditamise aastapäev, Koeru kultuurimajas toimunud metsavendade teemalise ajalooõhtu kohta Martin Sebastian Kull, raamatu “… kuni surm teid lahutab“, autor. Arvestades kohaletulnud rahva hulka, mis nõudis vahetult enne ürituse algust broneeritud väikese saali vahetamist suure vastu, oli huvi teema vastu meeletu, kohal oli üle 60 inimese! Kuid kas üritust võib pidada kordaläinuks?
Pean tunnistama, et esmapilgul ja isiklikult ootasin pisut enamat. Minu jaoks ei seisnenud selle ajalooõhtu idee avaldatud raamatute episoodide ümberjutustamises, olin neid lugenud, vaid teemale lähenemises läbi autori isikliku perspektiivi. Ootasin raamatus avaldamata kuid uurimistöö käigus tekkinud mõtete, seoste, teooriate ning hüpoteeside esitlust. Samuti detaile metsavendade igapäevaelust, millele arhiivimaterjalid ei keskendu ning mis tuleb kildhaaval toimikutest välja noppida. Samuti oleksin oodanud suuremat fookust just Koeru ümbruskonna metsades peitunud meeste tegevusele, mitte üldiselt. Kõik see sai autorile välja pakutud aga lõpliku esitluse pani kokku siiski tema. Ja pole välistatud, et arvestades teema delikaatsust, ei olnudki see autori poolt vale samm.
Sama meelt oli ka üks ajalooõhtul kohalviibinuist, kellele üritus ise väga meeldis. Tema tagasiside aitas mul mõista, et inimeste arusaamine, tolerants ja miks mitte ka ootused metsavendluse teemade käsitlemisel on ja olid väga erinevad. Võib olla oli just kohaletulnute väärikas vanus, tehes nad otseselt raamatutes kirjeldatud sündmuste kaasaegseteks, see, mis muutis autori oma väljaütlemistes väga ettevaatlikuks! Üks “vale” sõna antud teemal võib teha palju haiget.
Seega ei olnud ajalooõhtu kaugelt läbi kukkunud ning väga huvitavaks kujunes mõttevahetus pärast autori ettekannet. Selles aktiivselt osalejaid polnud kahjuks palju aga mõned siiski. Leidus ka kuulaja, kelle jaoks kogu autori poolt esitatu oli “jama jutt” ning metsavennad eranditult kangelased. Õnneks lahkus ta suuremaid probleeme tekitamata, vajades väljatalutamisel siiski kerget kõrvalist abi.
Autori selgitustest jäi minu jaoks kõlama peamiselt mõte, et nii nagu inimesed on mitmetahulised, oli mitmetahuline ka metsavendlus. Just seetõttu ei saa metsavendlusest rääkida kui läbinisti aateliselt liikumisest. Mulle oli pisut vastukarva ühe soliidse ja muidu meeldiva oleku ning aruka jutuga härrasmehe arusaam, et on olemas keegi, kes teab kuidas asjad “tegelikult” olid. Kui metsavendluse teemal üldse on olemas üht tõde, on see iga selles segaduses osalenu jaoks äärmiselt subjektiivne. Võib olla tõepoolest saab vaielda ja arutleda tehniliste detailide või kuupäevade üle aga isegi neis küsimustes võivad mälestused olla vasturääkivad. Seega mingit “tegelikult” pole olemas. Kuigi autori poolt kirjapandu põhineb peamiselt julgeoleku toimikutel, seega äärmiselt subjektiivselt käsitlusel, on ta sealt osanud välja noppida olulise ja vähemalt mina teda kallutatuses küll süüdistada ei saa. Julgen isegi väita, et rahvajutud ja mälestused võivad anda hoopis vastuolulisemat ja ebatäpsemat teavet toimunu kohta kui tollasest meelsusest kantud ülekuulamisprotokollid.
Autori poolt müügiks kaasa võetud raamatud osteti kõik ära ja neid jäi puudu. Võib olla on just see märk ürituse kordaminekust ning saadud stiimulist sama teema edasiarendamiseks kodudes või väiksemas ringis. Ja ma isegi tunnen, et olles tagantjärele kõik selle kirja pannud, huvitab mind teema jätkuvalt ja ehk isegi rohkem kui varem. Seega pole ma enam nii kindel, et ma üritusega rahule ei jäänud.
Kahjuks ei saa ma avaldada ühtki pilti autorist tema enda palvel. Martin S. Kull on ju ainult kirjanikunimi …
Omalt poolt tänan veelkord autorit kohaletulemise ja nõusoleku eest sel teemal rääkida, koerukaid osalemise ja kultuurimaja inimesi abi eest ürituse teostumisel! Palun võtke vaevaks kommenteerida üritust ja kui mõni teema raamatus vajab täiendamist, andke kindlasti mulle teada. Avaldan need loa olemasolul Nahkanuia ajaveebis.