Kevad on leidud poolest olnud viljakas. Metsaservast, Vardja teest pisut eemal avastasin hiigelsuure küüni vundamendi, teise, väiksema hoone aga hoopis Abrami ees oleva võsastunud maatüki pealt. Lisaks sattusin ootamatult peale pudelilasule metsa all. Pudelid olid laiali laotatud või loobitud päris suurele maa alale. Kuidas nad sinna said, jääb mulle mõistatuseks. Võib olla ajal (2000+), mil nõukogude ajal tehtud põllutee suunati tagasi oma vanale trassile. Taara oli seal, kus see nõukaaegne tee jõudis Vardja teele.
Kui ma selle prügihunniku avastasin, oli maa külmunud. Nüüd, kus päike on oma töö teinud, läksime Maarja ja Matildega kolmekesi pudeleid korjama. Kogunes neid niipalju kui ülaloleval fotol. Korjamine nägi välja nagu alloleval fotol. Matilde oli väga tubli ja jupike Eestimaad taas puhas.
