Üks suvine fotoseeria

Kuna mul digikaamerat pole, proovisin kätt oma kasutatud peast aastaid tagasi ostetud Canon T70 filmikaameraga. Mulle tegelikult meeldib filmikaameraga pildistada, sest nii on igal klõpsul rohkem väärtust ja pildidki on kuidagi teistsugused. Kahjuks läheb tavalise lauaskänneriga skanneerides päris oluline osa fotode kirkusest ja värvidest kaduma, ma ei saa aru miks.

Kannan seda kaamerat endaga praegu kaasas, et pildistada näiteks hooneid õhtupäikese valguses või lausa vihmase ilmaga. On ju teada, et just pärast vihmasadu on värvid ilusad ja erksad. Mõtlesin siin korraks juba, et äkki peaksin ära õppima filmide ilmutamise ja seadma siia Nahkanuiale üles oma väikese fotolabori. Kõlab ju piisavalt hullumeelselt!

Filmikaamerast ja pildistamisest veel rääkides on heaks uudiseks see, et Maarja leidis täna auto pagasiruumist minu “kadunud” filmi Preedi küla kokkutulekul tehtud piltidega. Olin selle ühte kasti ära pannud. :)

2 kommentaari

  • Juhan ütleb:

    Ongi mõnus, kui värvid veidi ära kaovad, nagu varsti pärast vihma :)

  • Ahto ütleb:

    Ise värvilist ilmutada läheb arvatavasti suht kalliks ja see keemia on päris mürgine. Mustvalge peaks olema üsna lihtne, tahan seda hakata ise ka kodus ilmutama (kunagi poisikesena sai isaga koos tehtud).
    Kuma Fotos saad lasta ka filmi pealt otse faili skänneerida, peaks jääma parem kvaliteet kui üle paberi. Seal hind muidugi sõltub faili suurusest ja täisresoga on kallis aga veebi panemiseks on hind ehk mõistlik. Samas see protsess on suht automaatne, nii et piltide heledus võib kohati jääda teine kui sa lootsid. Ma ise oma filmid skännin kodus spets filmiskänneriga, kvaliteet tuleb hea aga töö on väga aeganõudev ja aparaat kallis.

Jäta kommentaar