Liivo palksaun

Kure talus Rõhu küla servas on terve see suvi käinud suuremahulised ehitus- ja restaureerimistööd. Elumaja on saanud uue eterniitkatuse, millelt ei puudu kena vindskapp. Kerkinud on väike lihtne puukuur, kõik peremehe enda kätega tehtud. Maja on seest kenasti puhastatud, seinad ja laed rellakaga “läikima” löödud. Laotud on uus pliit, soemüür ja osa korstent. Praegu käib kibe saunaehitus, millel tahaksin pikemalt peatuda.

Liivo sauna materjaliks on ebaühtlase läbimõõduga metsakuiv. Neile, kes palkmajade ehitamisega põgusaltki on kokku puutunud, on ilmselt teada, et sellisest palgist ehitamine nõuab aega ja oskusi, omadused, mis tellimustööst rääkides taanduvad eelkõige rahale. Mida raskem on palke omavahel kokku sobitada, seda suurem on töö eest makstav tasu. Õnneks leidusid mehed, kes olid valmis töö ette võtma ja tegema seda küllaltki mõõduka tasu eest!

Mehed on siiani teinud väga head tööd! Kui nad on kohal ja ma majast mööda sõidan, on nad pidevalt tegevuses ja kui ma neid ei näe, siis kuulen kindlasti. Suurem osa tööst tehakse ära mootorsaagidega. Palgid upitatakse oma kohale kahe mehe lihasjõul. Mis mulle eriti meeldib, on varad!

Tänapäeval on moes teha tööd väga mugavalt ja lihtsalt. Palk varatakse selles osas mis näha ei jää mootorsaega, tehes puusse kaks üksteise suhtes ristuvat lõiget. Niimoodi tekib kolmnurkne vara, mis sõltuvalt selle sügavusest põhjustab väga sageli maja liigvajumise, kuna palgid vajuvad pikuti pooleks, suutmata kanda hoone raskust! Liivo töömehed nii ei tee. Kogu palk varatakse terves ulatuses kumeralt nii et see järgib alumise palgi profiili. Sellisel moel varatud palke on küll raskem üksteisega sobituma saada aga kord paigas, säilib selline hoone kauem. Lisaks on ka hoone tihendamine lihtsam, sest tihedalt üksteise peal istuvad palgid suruvad nende vahele pandud isolatsioonmaterjali kõvasti kokku, parandades nii maja sooja- ja tuulekindlust.

Liivo sauna tihendusmaterjaliks on sammal. See läks talle küll pisut lisaks maksma aga jääb see eest naturaalne. Mehed käisid seda ise korjamas ja nüüd ootab see kottidesse pakituna paigaldamist.

Üllatusena tuli mulle majaehitajate soovitus mitte kasutada kergblokist laotud vundamendi ja puidu vahel niiskuse levikut takistavat tõrvapappi. Väidetavalt ei aita tõrvapapi kasutamine takistada alumise palgi pehkimist kuna ülevalt alla liikuv vesi (mööda seinu voolav vihmavesi), koguneb sellele ja suurendab nii niiskuse sisaldust aluspalgis. Kas see võib nii olla? Mäletan, et Jarkko andis mulle soovituse alati kivi ja puidu kokkupuutepinnad üksteisest tõrvapapiga isoleerida. Kas kergblokk on midagi teistsugust ning ei sisalda puidule ohtlikku kogust niiskust? Või on siin mingi teine loogika, mida ma praegu veel päris ei mõista?

Igal juhul on praegune tulemus suurepärane! Mulle meeldivad meistrid, kes ei mõtle ainult oma töö teostamise mugavusele vaid võtavad vastu põnevaid väljakutseid. Antud juhul on muidugi selgeks boonuseks suhteliselt soodne hind, 32 000 krooni (lisandub palgimaterjal ja vundament). Soovitan neid mehi kindlasti! Kontakti saate Liivo kaudu.

Lisaks käis maja vaatamas Koeru puusepp Rait Pakkonen, kelle filigraansest trepist, mis ta mulle tegi, on siin ajaveebis eraldi juttu olnud. Raidilt tulevad hoonele aknad ja uksed. Ilmselt tellin Raidilt ka köögimööbi – oma salakavalt plaani tööpinna materjalist ma temaga täna juba jagasin. Lugeja jaoks jääb see esialgu saladuseks!