See oli vist mõned aastad tagasi, kui televisioonis jooksis sari inimeste kõikvõimalikest hirmudest, mis neid igal sammul kummitavad. Ma ei olnud selle sarja igapäevane jälgija, kuid ometigi tabasin ennast mõnel korral naervat selle üle, et on ikka rumalad inimesed. Kardavad kolli ja tonti, ämbilkke ja usse. Ma ei mäleta ei lapsepõlvest ega ka hilisemast ajast … Hirmud
Sellise pealkirja mõtlesin oma peas valmis päeval aias toimetades, kui tõepoolest vihma veel ei sadanud. Ei läinud aga palju aega mööda, kui ilm muutus ja vihma ning kõleda tuule eest tuli taaskord tuppa pakku pugeda. Hommikul peale Mattise lasteaeda viimist võtsin alevi vahelt auto peale töömehe, kes meile puid lõhkuma tuli. Töö kätte näidatud, panin … Vihmavaba päev
Tean üsna mitut inimest, kellele ei meeldi toitudes magus ja soolane maitse koos. Kui tulla tagasi eelmise postituse juurde, siis kana, riisi, ananassi ning aprikoosi omavahel kokkupanemine võib osutuda tõeliseks õudusunenäoks, mille ainuüksi mainimine tekitab külmavärinaid. Mulle on aga millegipärast alati meeldinud magusa maitsega soolane toit. Kui kodus peaks olema magusat pohlamoosi, siis söön seda … Veel kanast, seentest ja kasemahlast
Teeme siis proovi. Postitamisega, nimelt. Tundub teine olevat küll üks rist ja viletsus aga ehk ühel päeval hakkab meeldima see kirjutamine. Kuna Marko lubas siin ühes oma loos, et Nahkanuia köögi alt hakkavad tulema kirjutised söögitegemisest ja tulevikus ehk muustki, siis alustan ühe vormiroaga, mis mulle isegi maitselt meeldis ja mille tegemisega hakkama sain.
