Rõhu tuuleveski

Sain Jarkko käest lugemiseks koopia raamatust “Koeru kihelkond 1934”. Otsides sealt viiteid Rõhu-Preedi kogukondade kohta, leidsin hoopis kaks segadusseajavat viidet Rõhu tuuleveskile. Nimelt pole Rõhul minu teadmist mööda tuulikut kunagi olnud. On olnud Rõhu vesiveski, tegelikult isegi kaks, üks paiknemas Rõhu karjamõisa lähedal ning teine, paremini tuntud, Karolinenthali veski, Preedi jõel. Tuulikut nimetatakse kahel korral Rõhu tuuleveski

Preedi mõis – puudub peahoone

See pilt Preedi mõisast aastal 1935 jäi mulle silma ajaveebis vanadpildid.net. Otse loomulikult olen selle sinna ise pannud aga kummalisel kombel sain ma alles nüüd tagantjärele aru, et mõis on ju “poolik” – puudub peahoone.

“Negelini kroonika”

Lõpetasin mõned päevad tagasi “Negelini kroonika” teistkordse lugemise. Tegemist on Liivi sõja aegset Paidet puudutava pseudokroonikaga, mille autoriks on Rainer Eidemiller. Väga põnev raamat, eriti kui seda teist korda lugeda. Siis tekivad küsimused (mis mul kahjuks on juba meelest läinud) ning arusaamine raamatus toimuvast kasvab kõikvõimalike detailide kaudu, mida esimese korraga märgata ei suuda. Raineril “Negelini kroonika”

Vale Preedi

Täna sattus minu kätte 2005 aastal Paides üllitatud raamat “Peetri muinaskihelkond”. Selle on koostanud Vaike Kotkas ja toimetajate rivi võtab silmade eest kirjuks, kõik puha proffessorid. Seda suurem oli rõõm leida raamatust Müüsleri mõisa nime kandev pilt, millel kujutatud hoone sarnanes nagu kaks tilka vett Preedi mõisaga ning tegelikult kujutaski Preedi mõisa! Ma arvan, et Vale Preedi

Öelda pole “musta ega valget”

Ostsin hiljuti endale raamatu “Mister Fred”. Tegemist on omalaadse teosega, millest esimene pool kujutab endast Urmas Oti intervjuud Fred Jüssiga ning teine pool kogumikku Fred Jüssi esseedest, artiklitest ja märkmetest. Selles raamatus on üks lugu eidest ja taadist.1 Kui ma mõtlesin, et mida üle pika aja kirjutada, meenus mulle tsitaat sellest loost: Ühel hommikul nägime, Öelda pole “musta ega valget”

Raamat “Järvamaa mõisad”

Hiljuti ilmus Kuma Kirjastuselt järjekordne Järvamaad tutvustav raamat. Seekord on tegemist Rainer Alas’i teosega “Järvamaa mõisad. Mis kusagil oli ja mis sellest järel on”. Isehakanud koduloohuviline nagu ma olen, sai see raamat ka Nipi raamaturiiulile muretsetud. Nagu autor kirjutab, on “Järvamaa mõisate kujunemise ajalugu, arhitektuuri- ja kultuuripärand erakordselt rikkalik, seda eriti Eesti teiste maakondade säilinud Raamat “Järvamaa mõisad”

Konverents-seminar „Küla ajalugu – uurimisest raamatuni”

Lugejate tungival soovil edastan ma lühikese kokkuvõtte eile Koeru Kultuurimajas toimunud konverents-seminarist „Küla ajalugu – uurimisest raamatuni”. Luban, et see saab olema subjektiivne ja mitte väga sisukas. Kõigepealt olgu ära toodud pdf falina konverentsi päevakava, mida jälgides võib aru saada kellest või millest on jutt. Ise tegin mõned märkmed ka aga seda peamiselt siiski vaid nende Konverents-seminar „Küla ajalugu – uurimisest raamatuni”

Leiud kuuri alt

Nädalavahetus on jälle mööda saamas. Olgu nädalad vabad või möödugu töötähe all, on nädalavahetused ikka nagu silmapilk, alles ta algas ja juba on läbi. Homme on ju taas esmaspäev! Eile käisime Mattisega kahekesi Paides õepoeg Tommy Tristani sünnipäeval. Ajal mil lapsed toas mööseldasid, revideerisime õemehega maja endise omaniku poolt kuuri alla jäetud vanakraami. Need asjad Leiud kuuri alt