Nahkanuia Männid 2009 veebruaris

Ei pidanud vastu ja kuigi mul on homme täita vastutusrikas ülesanne Nahkanuiat Kalevipoja uisumaratonil esindades, riputasin üles kolm hiljutist pilti meist – Nahkanuia Mändidest. Pildid on laetud minu internetialbumisse ja neid saate näha siit. Käisime neid tegemas Paide Kumas 16. või 17. veebruar 2009. 

Reede

Ma ei tea kas see on õnn või õnnetus, et viimasel ajal aeg nii kiiresti lendab. Magama lähen hilja, ärkan hilja. Siis lapsed, lapsed, lapsed, vahele natuke kodutöid ja mõned katsed arvutiga kuhugi välja jõuda ning ongi õhtu käes. Näiteks on mul juba pikemat aega tegemisel Nahkanuia küla kõige vanema perekonna sugupuu uurimine. Paraku on Reede

Lühike tagasivaade

Kindlasti huvitab paljusid Nahkanuia rahvale kaasaelajaid lisaks erinevatele Preedi mõisa vaadetele ka meie pere elu-olu. Pole ma ju viimastes postitustes sellest palju kirjutanud. Ja ega polegi niiväga midagi kirjutada. Maarja ja Meelimari olid kaks päeva Paides, kus Maarjal oli pisut asjatoimetusi. Meie Matiga viisime nad eile ära ja tõime täna koju, saades samal ajal pisut Lühike tagasivaade

Veetorud veetud

Täna sai siis astutud järjekordne samm Nahkanuia ainsa elamiskõlbliku maja viimisel normaalse keskklassi tasemele. Kõikidele juba olemasolevatele mugavustele lisandus korralik veevärk. Siiani toimis “veevärk” poolikult. Kaev oli, vesi oli toodud toa alla sansõlme ning viidud sealt ka sauna juurde. Sauna juurest kraanist toimus suvel kastmisvee võtmine ja mis seal salata, ka tuppa joogivee toomine. Vetsupoti Veetorud veetud

Sõnad otsas

Aasta hakkab läbi saama ja tundub, et sellega koos hakkavad otsa saama ka minu sõnad. Nendest ajaveebidest, mida jälgin, jäid mitmed pikkade pühade ajal sellesse seisu kuhu nad enne jõule olid jõudnud. Võib olla oleks pidanud ise ka nii tegema! Ehk oleks siis kogunenud läbielatut ja tundeid, millest uue aasta hakul uue hooga kirjutama hakata. Sõnad otsas

Loomadele süüa viimas

Tegime Matiga täna ühe pikema jalutuskäigu. Meil oli ammu kokku lepitud, et läheme loomadele metsa toitu viima. Maarja oli selleks otstarbeks kõrvale pannud vanad leivad-saiad ja veel midagi. Kokku käisime umbes 2 kilomeetrit, mina ees ja Mati minu seljataga kelgul. Ta üritas alguses seal peal isegi selili pikutada (eriti mugav) aga siis loobus ja istus. Loomadele süüa viimas

Toimetustest pühade ajal

Jälle on üks päev vahele jäänud. Aga on pühad ja ma loodan, et selle vabandusega pääsen minagi. Tuleb ju süüa ja juua ennast oimetuks, muuks praegu vaevalt et eestlastel aega jääb. Meiegi sööme ja joome. Käisid Maarja vanemad ja õde, tõid süüa, käis minu ema ja tõi ka. Kui me kõike seda kõhtudesse ei paneks, Toimetustest pühade ajal

Tagasi kodus

Olemegi tagasi kodus! Paraku küll kolmekesi, sest Suur Mati jäi ootamatult haigeks ning peab olude sunnil veel ühe päeva Türil vanaema-vanaisa juures olema. Tal ei ole seal halb olla, ainult koduigatsus kipub peale. Ja meie igatseme suure venna järgi. Haiglast lahkumine venis päris pikalt. Meelimarilt võeti vereproov ja siis pidime pikalt ootama lastearsti läbivaatust. Mina Tagasi kodus