Roheliste Rattaretk 2010 fotod

Panen alustuseks üles 2010 aasta Roheliste Rattaretke “Kuidas elad Vooremaa” pildid, mille Nahkanuia rahvas peaaegu kui üks mees läbi tegi. Meenutustega püüan alustada õhtul. Oli väga tore matk!

Pagisõit

Kui paljud koerukad teavad, et Arukülas saavad lapsed sõita pagiga? Olemas on neli pagi ja kolm erineva pikkuse ja raskusastmega rada. Meie Matiga käisime pagisõitu harjutamas täna ja meile meeldis. Masin ise on äärmiselt lihtne ja lapsesõbralik. Rool, gaas ja pidur. Isegi suhteliselt tehnikavõõral Matil kulus sõiduki juhtimaõppimiseks mõni sekund. Edasi läks nagu lepase reega. Pagisõit

Etendus lasteaias

Olen alati imetlenud inimesi, kes oskavad eimillestki teha midagi. Ja pidevalt, pausideta. Näiteks lasteaiakasvatajaid. Kas minul jaguks leidlikkust väikestele energiapommidele igapäevaselt kohast, mitte üle jõu käivat tegevust leida? Vaevalt. Nii on ka selle näidendiga, mille Päevalille rühma lapsed koos kasvatajatega lapsevanematele ühel ilusal päeval maha mängisid. Lihtne ja südamlik etendus koos selle peale pakutud maitsva Etendus lasteaias

Mõni sõna nädalavahetusest

Huvitav lugu on selle mäluga. Kui ma väljas töötan, meenub mulle erinevaid seiku maja taastamise loost aga kui ma tuppa tulen, arvuti taha istun ja kirjutama hakkan, pole alles neist ühtki. Taas väljas olles ja oma ette toimetades meenub täpselt sama asi uuesti. Olen pannud tähele, et see kuidas asjad mulle meelde tulevad, sõltub kontekstist Mõni sõna nädalavahetusest

Kähriku sügav talveuni

Kus magavad kährikud oma talveund? Huvi pärast viskasin pilgu peale “Jääger – Online jahindus foorum” nimelisele keskkonnale, kus keegi küsis kährikute talveune kohta. Õiget vastust vähemalt sealt ei saa. Kogemused on vasturääkivad ja tundub, et ka suhteliselt külma ilmaga võib kährik ringi liikuda. Praegu igatahes ootaks talveund magavatelt loomadelt juba mõningast ärksust. Või vähemalt ei Kähriku sügav talveuni

Pelikan ja ahm

Vahetevahel satub Eestisse mõni haruldane lind või loom. Näiteks pelikan või ahm. Seda juhtub küll haruharva kuid siiski. Samamoodi on Helgi ja Sveniga. Ma tean, et nad kusagil olemas ja varasemale kogemusele tuginedes on alati õhkõrn lootus, et ma neid ka näen. Hiljuti õnnestus Nahkanuia rahval mõlema haruldusega oma kodus kohtuda ja nendega isegi juttu Pelikan ja ahm

Maarja ja Mati

Vanasõna ütleb, et ‘vara üles, hilja voodi, nii see rikkus majja toodi’. Minule toob see raha ja jõukuse asemel küll väsinud silmalaud ja magusa une. Olengi praegu nii väsinud, et ei hakka ennast piinama ega pikka juttu rääkima. Kui ehk ainult niipalju, et Maarja käis Paides ja lasi ära ilmutada ühe minu filmidest, millelt leidsin Maarja ja Mati

Kevadine kanuumatk

Olen Nahkanuia ajaveebi aeg-ajalt üles laadinud pilte oma vanadest Eesti matkadest. Ma ei tea kas keegi neid teinekord ka vaatab, sest suurt tagasisidet, ei head ega halba, pole tulnud. Ma sellegipoolest jätkan seda traditsiooni moodi tegevust ja postitan ka tulevikus fotosid või lugusid matkadest, mida kuidagimoodi on võimalik siduda Nahkanuia küla, selle ümbruse või siis Kevadine kanuumatk