Möödunud nädalavahetusel külastas Nahkanuiat ja oma lapsepõlveradu Helle-Mai. Kohtusime, ajasime juttu ja üleeile tegin vastuvisiidi tema Tallinna koju. Nagu ikka, huvitusin vanadest fotodest ega pidanud seekord pettuma, Helle-Mai albumites oli nii mõnigi põnev jäädvustus nii Nahkanuialt kui selle elanikest. Huvi pärast hakkasin vanadest revisionidest vaatama Helle-Mai emapoolsete esivanemate Nahkanuia juuri ning jõudsin nii käesoleva postituseni.
Alustan Helle-Mai seotusest Nahkanuiaga. Helle-Mai ema oli Helene Marie Pertelson (s. 1896 Rõhul), kelle isa omakorda Jaan Pertelson (s. 1861 Rõhul). Jaan Pertelson on esimese vabariigi aegse maaüksuste loetelu järgi 18 hektari suuruse Arupealse talu peremees. Arupealse nime kasutas ka Helle-Mai kuigi ametlikult oli talu nimi hiljem Sarapiku ning paiknes see koos Paju taluga Nahkanuia idaservas, kohas, mida olen kuulnud kutsutavat ka moonakakülaks. Sarapiku talu hilisem omanik oli Johannes Pertelson, Helene Marie vend ning Paju kuulus Jakob Pertelsoni lesele Aliide Pertelsonile (eestindatult Pärnpuu). Ka Jakob oli Helene Marie, seega ka Johannese vend. Kuna Helene suri kui Helle oli väike tüdruk, kasvatas viimase üles tädi Elviine või Elli nagu teda kutsuti. Kuigi Elli elas Tallinnas, tõi ta õetütre suhteliselt regulaarselt Nahkanuiale, oma venna Johannese ehk Jussi juurde suvesid veetma. Sellest ajast ongi pärit enamik Helle mälestusi ja ka fotosid.
Mind hakkas huvitama Pertelsonide päritolu. Et kas tegemist on põliste koerukatega või on perekond millalgi siia kanti sisse rännanud. Selgus, et tegemist ei ole mitte ainult koerukatega vaid lausa perega, kelle mitu põlve on Nahkanuial üles kasvanud! Jõudsin oma põgusa uurimusega välja päris esimese, Saaga vahendusel avaldatud revisjonini, mis viidi läbi aastal 1782. Midagi jäi selgusetuks kuid suures plaanis sain järgmise pildi:
Neljas hingerevision aastal 1782
Tegemist on Liusvere küla peremeestega ning Ale Tonno pere koosseisus on nimetatud 14. aastane Peter, kelle ees seisab saksakeelne väljend Aufzögling. Juhul kui ma sõna õigesti välja lugesin, on tegemist kasvandikuga ehk siis perre kasvatada võetud lapsega, kes pole kasupere vanemate laps. See on varaseim märge Pertelsonide kohta ja ma ei oska Peteri jälgi enam kusagilt ajada. Teadmata suurt midagi tolleaegsest sotsiaalhoolekandest, pakun, et tegemist võib olla mõne vaeslapse või siis lähisugulaste pereliikmega. Tõenäoliselt Liusverest või sealt lähistelt.
Viies hingerevision aastal 1795
Järgmises revisionis leiame Peteri sealtsamast Alle Tõnno perest. Seekord on talu saanud endale ka numbri 65. Peterit on endiselt nimetatud kasvandikuks ning tema nime järel on viide, et eelmise ja käesoleva revisioni vahel on Peter liikunud talusse 59.
Talus nr 59 on temast saanud Saxa Laury Peter, “Saxa Lauri” viidates ilmselt talu peremehele. Arvestades tema eelmises revisionis toodud vanusele otsa 13 aastat, mis jääb kahe revisoni vahele, saame Peteri vanuseks 27. Nii on ka märgitud. Näen Peteri nime taga sõna Wirth, mis viitab tema uuele staatusele peremehena kuid seal on veel midagi, mingi lühem sõna, mis võib minu hüpoteesi kummutada. Igal juhul on ta abielus Mariga ning paaril on neli last: poeg Mart ja tütred Ann, May, Truto.
Kuues hingerevision 1811
19. sajandi alguses on Peter endiselt talus number 59, mis kuulub Liusvere majapidamiste hulka. Ta on 43 aastane ning nimetatud on kaks tema poega. Mardile lisaks kasvab peres veel Jaan, kes on revisioni toimumise ajaks 13 aastane. Edaspidi keskendumegi Jaanile, sest temast saavad alguse Nahkanuia Pertelsonid. Kindlasti oleks huvitav vaadata ka Peteri enda ja Mardi käekäiku aga jätan selle teistele.
Seitsmes hingerevision 1816
Siin midagi juhtub ja ma ei saa aru, mis täpselt. Saxa Laury Peter on endiselt talus number 59 ning Mardi nime taha on jäetud pikem saksakeelne kommentaar. Jaanist aga saab sulane talus number 1, mis jääb Vahuküla alla.
Talus nr 1 on peremeheks Sitsika Ado ja pole välistatud, et tegemist on ka täna samanimelise taluga Vahuküla südames. Rumst Jaan ehk sulane Jaan on 17 ja lisaks talle on talus veel 3 sulast.
Kaheksas hingerevision 1834
18 aastat hiljem pole palju muutunud kui mitte arvestada, et Rumst Jaani nimele on lisatud liignimi “Pertelson”. Seda ta muidugi oli, Peteri ehk Pertli poeg. Lisaks on Jaan leidnud endale küljeluu Marri. Mõlemad on tublisti üle 30, Jaan 35 ja Marri 34 aastat vanad kuid lapsi pole veel loetletud. See on huvitav, sest nende poja Jüri sünniaasta on 1922, Mari sünniaasta 1929! Ja kas Jüri on ikka nende poeg?
Perekonnanimede panemine 1835
Kõik saavad endale perekonnanimed. Mingil põhjusel jääbki Jaani perenimeks Pertelsen ehk siis Jaan Peteri poeg nagu teda ametlikult nimetati. Seega võib perekonna Jaani harule nime andjaks pidada esimesena mainitud Peterit. Ma ei vaadanud järele, mis sai Liusvere harust, millise perenime said nemad.
Üheksas hingerevision 1850
Jaan Peterssohn (Peteri või Pärtli poeg) Pärtelson on 51 aastane ja neil on naisega 4 last: Jüri 27, May 20, Lieso 16 ja Marry 9. Nende majapidamine kannab numbrit 14. Tundub, et alates 9. revisionist puudub külapõhine jaotus, mistõttu ei oska ma ainult revisjonile tuginedes öelda, kus täpselt Jaan oma perega asub. Kui lähtuda personaalraamatus toodud infost, Jaani poeg Jüri on sündinud Rõhul. Kuid Jüriga peab olema mingi konks, kuna eelmises revisjonis teda ei nimetata hoolimata asjaolust, et tema sünniaasta on varasem. Revisjonilehte uurides võib Jüri nime taga märgata saksakeelset märkust koos aastaarvuga 1934. Mida see saksakeelne termin tähendab? Ma poleks üllatunud kui ka Jüri on kasulaps!
Kümnes hingerevision 1858
Pere on pisut kasvanud Jaani laste arvelt. Poeg Jüri on võtnud naise ja saanud kaks tütart. May ja Marri on endiselt vanemate juures kuid Lieso on lahkunud/abiellunud. Lisaks on Mayle sündinud tütar Mina, tundub, et vallaslapsena!? Majapidamine kannab nüüd järjekorranumbrit 12.
Personaalraamat 1851-1870, 1872
Personaalraamatust ei selgu, millises külas Jaan oma perega elab. Pereliikmete sünnikohtadeks on märgitud Rõhu või Sitz. Pakun siiski, et Jaan on juba Nahkanuial kuna Vahukülas elades oleks ka sünnikoht olnud vastav, äärmisel juhul Sitz aga mitte enam Rõhu. Jaani poeg Jüril on lisaks kahele tütrele peres kaks poega, Jacob (s. 1858) ja Jaan (s. 1961). Viimatinimetatud Jaan jätkab hetkel huvipakkuvat liini kuna tema lapsed ongi avalõikudes nimetatud Helle-Mai hoidjad ja kasvatajad.
Pange tähele kuidas on Jaani nimetatud – ta on Karja Petri poeg. See võib viidata pere positsioonile ühiskonnas? Ei tahaks uskuda, et “Karja” viitab karja pidamisele, pigem selle hoidmisele.
Personaalraamat 1892-1910
Pertelson Jaan Jüri poeg toob omale Vao külast naiseks Anna Maria Krünleri. Neile sünnib neli last: Jakob (1989), Johannes (1893), Helene Marie (1896) ja Elwine (1905). Nende sünnikohaks on märgitud Rõhu, arvatavasti siiski Nahkanuia.
Personaalraamat 1911-1932
Viimases personaalraamatus sureb palju Pertelsone. Surevad vennad Jakob (1858-1911) ja Jaan (1861-1930). Sureb Jaani poeg Jakob, noore mehena, olles enne matnud poeg Erichi. Jakobiga koos lahkub elust veel üks tema lastest, tütar Lehte Marele, ilmselt on tegemist mingi haigusega mis mõlemad hauda viib. Jakobist jääb maha lesk Aliide Johanna Pärnpuu (np. Waakmann) ja poeg Evald. Ülejäänud lastel, nimeliselt Johannesel, Elwiinel ja Helene Mariel läheb pealtnäha hästi.