Puhkusepäevik – 3. päev

Ei teagi kohe millest alustada. Ehk sellest, et hommikul käis meie üleeile ostetud odavast presskannust läbi krõps ja lõunal ilutses kannu all kohviloik, märk sellest, et selle kannu koht oli prügikastis juba enne ostmist. Kahjuks ei ole mul lugejale anda kannu marki, et nad oskaksid sellise toote soetamisest hoiduda kuid soovitan lähtuda põhimõttest “odav ei võrdu toimiv”, isegi mitte siis kui seda ise väga uskuda tahame.

Hommikupoolikul tuli appi sõber, kellega koos oli plaanis puhastada jupike Vardja tee äärt. Teha võiks muidugi kordades rohkem aga jõudu pole. Siiski on viimaste aastate tormid ja neile järgnenud puhastuaktsioonid taganud seda, et teele kukkuvate puude arv on vähemalt tunnetuslikult väiksem.

Esialgne plaan nägi ette sõbral abis olla kuid siis pööras üks telefonikõne ennelõunase aja pea peale. Avanes võimalus vaadata üle mõned vanad fotod ja ma kasutasin selle ära. Tagasi kodus olin 13 paiku. Jõudsin metsas tule teha ja poolteist tundi oksi tassida enne kui otsad kokku tõmbasime.

Vahepeal helistas õde ja arvas, et võiksime õhtul midagi koos ette võtta. Mõeldud-tehtud. Kõigepealt grillime ja siis läheme kõik koos Merjale, et ka pimedas ja pealambivalgel selle nõlvade libedust testida. Tulime sellele mõttele Maarjaga juba mõned päevad tagasi aga niimoodi üheskoos tundus teostus hoopis ahvatlevamana.

Vorstid said maistvad ja pimedusse mattunud Merjamägi pakkus sama palju rõõmu kui päikesepaistel. Lasime liugu ja ronisime torni. Ei lasknud ennast segada metsas röökivatest loomadest, nemad omakorda meist. Ära tulime lumiste ja väsinutena, et juua Nahkanuial veel klaas kuuma glögi, süüa meekooki ja lobiseda. Siin on mõned fotod meie õhtusest seiklustest.

Alustasin eile õhtul Heino Kiik kirjutatud “Tondiöömaja” lugemist ja tegin seda vahelduva eduga ka täna. Hea raamat. Kui ma õigesti mäletan, meeldis mulle seal esmakordsel lugemisel enim kirjaniku huumor. Näis kas taasavastan selle või ei leia enam üldse.

Väikese isikliku ja tahtmatu edusammuna saan öelda, et telerit ma täna üksi olles üldse ei vaadanud. Proovin homme sama enesekindel olla.

Selline sai minu kolmas puhkusepäev.