Nahkanuia ajaveebil on välja kujunemas oma vabatahtlikest koosnev korrespondentide võrgustik. See on väga hea, sest üksi ei jõuakski ma ilmselt nende materjalideni, mida inimesed erinevatelt huvialadelt mulle kätte toimetavad. Olgu näiteks nimetatud Hillar, kes täiendab ajaveebi kommentaaridega siinkandis toimunud sõjalisest tegevusest II MS ajal või siis Ants, kes jõudumööda varustab mind vanade fotodega ning andis hiljuti huvitava viite ajalehele Postimees seoses 1930-ndatel toimunud teeehitusega.
Välja näeb see selline (kliki pildil, et näha suuremalt!):
Otse loomulikult hakkasin otsima tuttavaid nimesid ja leidsin neid rohkemgi kui oleksin tahtnud. Lõpuks pidin lausa kaardi appi võtma, et jõuda selgusele, millise loogika järgi tollane teekohuslate vastutusala jagunes. Lähemalt kirjutan neljast teelõigust, kus esinevad nimed Preedi, Wardja, Rõhu ja Nippi. Teen seda oma arusaamise järele ja ootan lugejate täiendusi või kommentaare.
***
Alustan oma talust, teelõigust mis kandis nime Nippi-Puusepa (nr. 13). Selline tee omal ajal tõepoolest eksisteeris ning kulges Nippi Kõrsi talu põhjaküljelt suunaga otse läände Norra (mõisa) peale. Puusepa talu oli talu Metsanurga külas. Seda teed pidi hooldama Metsanurga, Nahkanuia ja Liusvere küla rahvas, kelle kogunemiskohaks oli Titeveski, mis oli veski Oostriku jõe ääres1.
Arusaamatuks jääb, kes hooldas teed läbi Metsanurga küla, mille üheks lõpp-punktiks võis lugeda Araksaare talu ja teiseks ristumist Norra-Jõeküla teega? Kas see oli Araksaare-Titeveski tee, mille kohta on mul olemas Väinjärve vallavalitsuse otsus 17. juunist 1930? Ma ei leia seda teelõiku ka ülaltoodud leheväljavõttest. Võimalik, et see tee jäi loetelus nr. 23 all olnud Aruküla-Jõeküla lõigule! Seda põhjustel, et: a) Metsanurga küla talusid nimetatakse teinekord siinkandis ka Jõeküla taludena ning b) Ellawere ja Wao nimetamine viitab suunale mööda Kiltre ja Jaanuse taludest Ellavere ja Vao peale. Kus asub Aru asundus? Kas tegemist on asundusega Aruküla mõisa lähistel?
Samuti ei selgu, kas Nippi-Puusepa lõik hõlmas ka teelõiku Puusepalt Norra-Jõeküla teeni. Et see teelõigu nimest mittetulenevalt siiski kolme küla rahva hooldada oli, võiks järelduda asjaolust, et kogunemiskohaks oli Titeveski ehk teelõigu lõpp-punkt!
Tegelikult on see eelmainitud Väinjärve valla otsus Araksaare-Titeveski tee osas huvitav, sest see on tehtud mõnda aega enne nimekirjas loetletud teede kättemõõtmist (vastavalt 17. juuni 1930 ja 4. november 1930 kui ajalehe ilmumisaeg). Kas Araksaare-Titeveski tee kulges täisulatuses läbi Metsanurga küla (kattudes tänapäeval olemasoleva taluteega läbi Lutsu, Raja, Söeaugu ja Liivakünka) VÕI keeras Raja talu juurest läbi metsa loodesse? Mõlemad teed tulevad välja enam-vähem samas kohas Norra-Jõeküla teel nagu seda võib näha lisatud Verstakaardi väljavõttel. Punasega on tähistatud tollane peamine väljakäigutee nagu mina seda arvan, rohelisega allpool kaks ebatõenäolist alternatiivi ja rohelisega ülal tee kulgemine 1930-ndatel.
Araksaare-Titeveski tee jäi vastavalt otsusele Käpa talu hooldada kui nende peamine väljakäigutee ning tee, mida kasutas “enamjagu vallarahvast heinamaale käimiseks”. Otsusest lähtub, et tegemist ei olnud II ja III klassi teega (kas viide kõrgema klassi teedele), mis võib omakorda selgitada, miks seda teed ei ole märgitud ajaleheväljavõttes!
***
Teine ajaleheväljavõttes nimetatud tee on Sandhofi-Wardja (nr. 10). Mulle tundus alguses kentsakana, et selline tee olemas oli kuid kaardile vaadates pole seal imelikku midagi. Sandhofi-Wardja tee algas Koeru haigla juurest ja kulges läbi Ervita ning üle Norra-Preedi tee otse Vardjale. Selle tee hoolduse eest vastutas Rõhu asunduse, Liusvere, Erwita, Sandhof, Aruküla ja Wäinjärve rahvas. Küllap märgivad midagi ka numbrid asulate nimede taga, tähistades ilmselt majapidamisi, kelle vastutusalasse tee jäi. Näiteks Nipi talu number oli omal ajal 28, Kördi 29 jne. Nende numbrite all on talud leitavad näiteks Eesti Ajaloomuuseumi andmebaasis AIS.
Sellise tee olemasolust võiks järeldada, et tegemist oli paljukasutatud liiklussoonega. Kaldun arvama, et selle taga võis olla Vardjal töötav vesiveski ning selle mõjukas omanik August Ehrenbush. Tema kohta loe lähemalt siit.
***
Kolmas tee, mille ma kaardil välja toon, on Preedi-Rõhu-Udeva. Võib näha, et selle tee hooldus jäi peamiselt Preedi (ja Vao) asunduse õlule, samas kui Rõhu asundusküla, mida tee läbis, pidi hoolitsema Sandhofi-Vardja tee eest. Suuremalt näed kaarti pildile klikkides! Teelõikude määramine toimus Vao rahvale Rõhu mõisas (!) ja preedikatele Preedis.
Tähistasin rohelisega ära teelõigu, mis võinuks teoreetiliselt ka kuuluda Preedi-Rõhu-Udeva teelõigu sisse aga kindlust siin pole. Vao rahva kaasamist neist “nii kaugele” jääva tee hooldusesse võib selgitada ehk asjaolu, et tegemist on ainsa teega, mida mööda Udeva suunast Vao peale pöörata minna sai.
***
Viimasena pakkus mulle huvi teelõik nimega Koeru-Preedi. Ma ei osanud siin mingit paremat trassi märgistada kui see mis all näha on. Ebakindlus tuleneb ilmselt asjaolust, et tänapäeval on tegemist eelpool vaadeldud teedest kõige parema kvaliteediga lõiguga ning seetõttu tundus inimlikult ebaõiglane, et osadel lasus sellise tee kordatagamise kohustus. Sundisin siis ennast meelde tuletama, et esimese vabariigi ajal olid teed valdavalt sarnase pinnakattega ehk kruusatäitega ning suurt vahet hoolduses polnud. Samuti näikse, et teede koormus oli ka ühtlasem. Teiseks on tee kulgemine maastikul pealtnäha ebaloomulik, sest teeb Väinjärve juures suure ringi. Ka sellele võib leida põhjuse kui vaadata kaarti tähelepanelikumalt. Nagu sellelt ja vanemalt tsaariaegselt verstakaardilt (seal on see näha selgemalt) selgub, teeb tee ringi sisse tulenevalt Väinjärvest kirdesse jääva ala soostumise tõttu. Küllap osati seda juba tollal tähele panna ja teede trass vastavalt märgistada.
Tee eest kannavad hoolt Vahu (!?), Väinjärve asunduse ja Koeru elanikud, kes kogunevad vastavalt kas Piibe rajale, Sandhofi või Koeru. Huvitav, kus küll võis see “Piibe raja” olla? Kas peetakse siin silmas Vahuküla või siis Piibet läbivat teed.
***
Mida öelda kokkuvõtteks? Ühest pealtnäha süütust ajaleheväljavõttest võib saada tõsine “uurimistöö”. Ega ma isegi arvanud, et see postitus nii pikaks kujuneb aga kui hakkasin kirjutama, muutus teema endalegi põnevaks. Ja ma vaatasin ainult üht osa mainitud teedest, tegelikult 12,5%. Palju otsi jäi lahtiseks, palju oleks vaja lisaks teada. Näiteks selle kohta, kuidas nägi teekohustuse täitmine välja reaalsuses. Kes, kui palju, mida ja millal tegi?
Uurige ajaleheväljavõtet ja leidke sealt oma külasid läbinud teed. Vaatasin, et näiteks Puiwere-Ammuta tee küsimustes kogunes rahvas Abernihi veskisse. Äkki huvitab see Veskimeest, kes aeg ajalt Nahkanuia ajaveebi oma kommentaare jätab! Ja nii edasi.
Aga kõige lõppu panen ma ülevaate neist teedest, mida oma käesolevas postituses käsitlesin. Nagu näete (näete suuremalt kui klikite pildil), on kaetud peamised mineku ja tulekuteed igas suunas. Võtan nüüd Väino Eineri raamatu “Korilasrajast kiirteeni” ja vaatan, mis seal teeehitusest Eestis räägitakse (kui üldse).
Vaata ka postitust “Üleliigne tee teedevõrgus“.
- kaardiväljavõtted on võetud 1938 aasta salajaselt Järva-, Tartu- ja Viljandimaa kaardilt [↩]