Teadsime seda maja juba varem. Olime kohtunud selle perenaise Urvega ja teadsime pisut tema lugu. Urve elas Nipil koos oma elukaaslase Kristmaa Üloga.
Talu dokumentidest selgub, et Ülo elas Nipil kindlasti juba aastal 1992, kui mitte varem. 8. augustil 1994 OÜ Udeva Vara poolt väljastatud tõendil hinnatakse maja nr. 25 (Nipi Kõrsi) bilansiliseks väärtuseks 1474 EEK. 9. novembril samal aastal sõlmitakse ostu-müügileping ning maja läheb 1701 krooni eest Ülo Kristmaa omandisse, kes tasub nimetatud summa rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega. Kui Ülo 1998 aastal sureb, jääb majja elama tema elukaaslane Urve. Elamu pärivad Ülo lapsed ning otsustavad selle maha müüa. Urve on sunnitud välja kolima. Sel ajal, vahetult enne väljakolimist me Urvet kohtasimegi.
Tol ajal oli maja ümbrus üpris võssa kasvanud, jättes vähemalt mulle koduse ja hubase tunde. Peast käis läbi mõte ise kunagi sellises kohas elada aga jutuks see ei tulnud. Tol korral rääkisime läbimatust ligipääsuteest talviti ja lagedal Urve poolt nähtud huntidest. Ei tea öelda kui palju selles tõtt oli.
Kui 2005 aasta detsembris ema mulle helistas ja ütles, et Järva Teatajas, mis on Järvamaa kohalik päevaleht, müüakse maja Rõhul, tärkas lootus uuesti. Olime tol ajal otsimas endale maakodu, kuhu hiljem elama kolida ja Rõhu sobis meile hästi.
Kihutasime siis kohale ja maaklerilt täpsemaid juhtnööre küsides oli selge, et jutt käibki “Urve majast”. Juba siis teadsin, et selle maja ma ära ostan, nui neljaks. See otsus jäi valdavaks ka siis kui nägin milline maja seest välja nägi.
Jätkub …