Lõunapaus

Tulin tuppa lühikest lõunapausi pidama ja ajaveebi postitust lisama. Mul on praegu käsil majaesise teeraja lahtikaevamine, mis peaks pärastlõunal jätkuma. Tahan jõuda vähemalt aiapostideni, siis on suurem osa tööst tehtud. Pärastlõunasse jääb ka kruusavedu poolelioleva ümberkeeramisplatsi süvendisse, mis sai kaevatud jätkuva eduga reedel ja laupäeval. Jätkuva eduga seetõttu, et ei aita vandesõnad ega oskused, Nahkanuia voor on pehme koht ja kinni jääb siin iga raskem masin, ka suur ja võimas frontaallaadur.

Laupäeval pidasime pere keskel Mati 4. sünnipäeva. Kohal olid Mati vanavanemad ja kaks tädi, üks perega ja teine veel üksi. Kuna ilm oli ilus, läksid mehed ja lapsed Kördile puupurdele turnima. Tegemist on üle kraavi langetatud puutüvega, kus Mati armastab vahetevahel tasakaalu harjutada. Kogu naistevägi järgnes peatselt ja lõpuks pidasime maha ühe vägeva kuulitõukevõistluse. Osalejad Jaan, Junts, Meryl, Laura, Kimberly ja mina. Läks meelest pärida kes võitis aga seda, et kõik oma osalemisesse väga tõsiselt suhtusid, näitavad pildidki.

Laupäeval tuligi Juntsiga jutuks lõpetamata teerajad maja ees. Teoretiseerisime võimaluse üle see väljakutse väikese kopa abil lahendada ja sellest inspireerituna alustas järgmisel päeval tööd inimkopp Marko, kes kaevas lahti umbes poolteist meetrit. Täna kaevasin meetrijagu ennelõunal ja peaksin tegema veel umbes poolteist meetrit pärastlõunal.

Hea on vaadata kuidas Nahkanuia muutub järjest ilusamaks. Minu talu on juba ise nagu oaas keset kõrbe, suurte niidetud muruplatsida ja hästihooldatud teega. Samas ei ole see võrdlus päris kohane, sest ümber Kördi ja Abrami on põlludki ilusti küntud ja haritud. Selle eest peab tänama Ilveste pere, eriti Jüri, kes siin Nahkanuial peamiselt majandab. Neilile kuulub ju ainult Vardja lagendik.

Eile käisimegi Jüriga korraks Vardjal. Meie ees tema dziibiga ja traktor haagisega järel. Haagise peal olid Vardja teele ja lagendikule paigaldatavad jahipukid. Varsti läheb põdrajaht lahti ka siinkandis! Tee oli KOHUTAV! Oli tegemist, et isegi võimsa maastikumasinaga läbi saada. Jüri ütles, et isegi jahi ajal ei lase ta mehi autodega kaugemale kui Altsauna juurde, kuhu viib veel enam-vähem korralik ja osaliselt täidetud tee. Metsavahelt minnakse kas jalgsi või siis traktoriga kõik koos.

Täna hommikul käis Jüri lubadusele vastavalt traktor ja niitis ära teeääred kuni Vardjani. Lisaks tellis Jüri suure koorma kruusa, et täita ära mõned suuremad augud Kördi ees ja järel. 1500 krooni koorem! Pole just odav lõbu või mis? Mul läheb ümberkeeramiskoha täitmiseks vähemalt kolm koormat! Jutuks tuli ka Karjamardi talukoht, mis jääb Abrami kõrvale ja Kördi vastu üle tee tema maa peale. Jüri lubas selle korda teha samas vaimus nagu minu Kördi. Siis hakkavad ilmnema esimesed märgid Eesti kõige sikimast “surnud külast”. :) Kui nüüd ka Abrami nii korda saaks, võiks juba töövõitu tähistada!

 

Jäta kommentaar