Jälle sajab vihma. Sajab ja on sadanud. Nahkanuia voorel on kõik vee äravoolukanalid nii täis, et vesi jääb taevast langedes maapinnale ja ei kavatsegi ära kaduda. Pigem tuleb teda ikka juurde ja juurde. Õuel käies lirtsub vesi rohu sees ja jalgade all. Kui mõni raskem masin on juhtunud kusagile rööpad sõitma, on need ka kindlasti vett täis. Isegi Aabrami õuel peab liikuma jalgade pladisedes. Viskasin pilgu ka imbsüsteemi õhutustorudesse. Seal näis veetase lähenevat juba maapinna tasemele!
Eile õhtul istusin päris kaua üleval ja valmistasin ette üht pikemat postitust. See saab olema Nippi Kõrsi talus elanud inimestest. Uurimistööga tegemist pole, valdavalt loetlen inimesed ja lisan mõned kommentaarid.
Tänase päeva plaan saab olema pisut heitlik, sest eile saabus meile minu õepere ning laste siinolek ei lase korralikult tõsistele tööasjadele keskenduda. Matit ja Tommit ei saa niigi ignoreerida, kui lisada veel Kimmu, võib igaüks ise ette kujutada kui viljaka töökeskkonnaga on tegu. Aga katsume hakkama saada. Vahelduseks siis pildid märjast Nahkanuiast ja jalgpidi veel seisvatest kuuskedest. Nii hulluks ei läinud olukord isegi eelmise pika vihmaperioodi ajal. Ilmselt pole tollane vesi jõudnud veel rabasse ära imbuda aga uus tuleb juba peale!
