Metsavendadest – Omakaitseni

Alljärgnev on peatükk “Väinjärve valla bolshevike võimu alt vabanemise ja Omakaitse Koeru Piirk. – Pataljoni aastapäeva aktuse kavast”, mis on raamatukesena välja antud Koerus, 2, augustil 1942. Valisin selle loo välja eelkõige seetõttu, et selles on mainitud Nahkanuia küla. Teema (Nahkanuias olnud õhuvaatluspunkti ründamine metsavendade poolt) on siin ajaveebis vähemalt korra käsitlemist leidnud aga pole paha asju veel üle vaadata. Mina näiteks avastasin sellest kirjatükist, et metsavendade rünnak oli edukas ja saagiks saadi relvi ning et sellele järgnes punaste haarang. Arvestades kirjatüki pealkirja, tundub kirjeldatud sündmus olevat üldse ainus ja suurem lahing, mille metsavennad siinkandis sakslaste tulekul maha pidasid.

Kõnealuse kava leidsin Koeru muuseumist. See on seal täiesti olemas ja ma ei usu, et muuseumirahvas sellega tutvumist kellelegi keelaks kui ilusti küsitakse.

Metsavendadest – Omakaitseni
Ltn. H. Puupill
OK Koeru Piirk. Pataljoni ülem

Pole võimalik vaikida sündmustest, mis leidsid aset üks aasta tagasi. See ajajärk on Eesti rahva elus üks traagilisemaid ja masendavamaid, kuid ühtlasi ta näitab, et eestlane ei karda surma ja vereohvreid, mida ta peab tooma oma kodu ja oma rahva eest. Eesti rahvas näitas neil päevil, et meie koht on Lääne-Euroopa kultuurrahvaste keskel, kuid mitte blosevistlike barbaaride hulgas. Koeru ja selle ümbruskond sais bolsevike metsikusi küllaltki tunda.

Varsti peale kommunistide vägivaldset võimuletulekut arreteeriti Koerus ja selle ümbruskonnas palju endiseid kaitseliidu ja teisi avaliku elu tegelasi, kuna need olid tolleaegsele maksvale vaimule kardetavad ja ohtlikud. Mida põhjalikumat “puhastust” teostas kommunistlik võim, seda tihedamaks muutusid Eesti meeste read. Salajased kooskäimised ja nõupidamised, valjust keelust ja ähvardustest hoolimata, muutusid järjest sagedasemaks. Kui saabus suurima julmuse päev – 14. juuni 1941, millal küüditati Koerust 6 perekonda 14-ne inimesega, tõmbusid käed tahtmatult rusikasse ja ähvardasid kättemaksu. Kõik agaramad ja julgemad tegelased kadusid oma kodudest metsadesse, et sealt võimaluste piires kahjustada kommunistide tegevust. Salajastel välisraadiojaamade kuulamistel oli selge, et peagi peab tulema pääsemine sellest maapealsest põrgust. 22. juuli 1941 a. hommikul umbes kella 7 paiku üks metsavendade grupp, olles salajasel raadiokuulamisel kuulanud saksa ringhäälingust etteloetud Juhi proklamatsiooni ning teadet, et saksa väed on juba ületanud N. Vene piiri, teatas sellest ka teistele. Kõigi rõõm oli suur. Kiiresti kanti teade metsavendade poolt edasi külast külla ning sõjateade levis kulutulena. Julgus kasvas, lootused suurenesid. Metsavendade grupid, millistest suuremad asusid Jõeküla metsades ning Silmsi rabas, kaalutlesid juba julgeid sõjaplaane. Metsadesse olid koondunud peamiselt endised kaitseliitlased ja mobilisatsioonialused mehed. Suur puudus oli aga relvadest. Olid ainult mõned üksikud püssiloksud ja revolvrid väga väheste padrunitega. Nahkanuia külas, võrdlemisi üksikus kohas, asus venelaste õhuvaatluspost. Ühe grupi poolt otsustati vallutada nimetatud post, et saada relvi ja laskemoona. 13. juuli keskpäeval otsustati see post vallutada. Teostatud kallaletungil vangistati postil olev venelane ilma ühegi pauguta. Sellele järgneval tulevahetusel, kusjuures venelased olid palju paremas olukorras, sai surma üks venelane ja teine haavata, kuna kaks põgenema pääsesid. Saagiks saadi kolm head vintpüssi ja hulga nii hädavajalikku laskemoona. Järgmisel päeval, s.o. 14. juulil sõitsid Paidest Koeru vene sõjaväeosad, kes teostasid metsas haarangu, milline võimalus oli aga juba ette arvestatud. Venelaste ilmumine haarangu teostamiseks võeti metsavendade poolt vastu energilise tulistamisega, mille juures 5-6 ründajat pidid oma elu jätma. Tihe venelaste kuulipildujatuli sundis metsavendi taanduma sügavamale metsa, ilma ühegi omapoolse kaotuseta. Nüüd kammiti mets umbes 4 klm laiuselt ja 6 klm pikkuselt läbi, kusjuures langesid venelaste kätte kolm metsavenda, kes hiljem leiti mõrvatutena. Venelaste kätte langesid nüüd ka metsavendade poolt samasse metsa aetud Udeva ja Viisu mõisate karjad. Kari oli küll selleks korraks kaotatud, kuid venemaale viimisest siiski päästetud, sest vahepääl oli juba tee Narva juurest Venemaale läbilõigatud, ning hiljem saadi väärtuslik kari vähemate kaotustega ometi jälle Tallinna juurest kätte. Veel mitmes paigas mujal Koeru ümbruses toimusid väiksemad tulevahetused metsavendade ja kommunistide vahel, kusjuures metsavennad alati näitasid üles suurt vahvust, julgust ja meelekindlust, et päästa eestlaste varandusi ning teha venelaste elu võimalikult kibedaks ja ohtlikuks.

Suuremaid lahinguid venelaste ja hoogsalt edasitungivate saksa väeosade vahel aga Koeru ümbruses ei olnud. 1. augustil m.a. saabusid Koeru esimesed saksa väeosad. Samal päeval pandi kohaliku saksa väeosa ülema nõusolekul ka ametlik alus Koeru omakaitsele, kelle juhiks määrati major Jaan Jaagund ning temale abiks lipnik Ernst Arviko. Major J. Jaagundi kogenud ja asjatundlikul juhtimisel asus Koeru omakaitse täitma laiaulatuslikke ja mitmekesiseid ülesandeid, et tagada blosevike hirmuvalitsuse ajal laostunud ja hävingule määratud kodude taaskorrastamist. Omakaitse tekkis spontaanselt. Iga tõsine Eesti mees pidas oma pühamaks kohuseks astuda selle ridadesse.

Sõda on siit ülekäinud, ta on jätnud oma tõsised jäljed. Inimkaotused on Koerul küllaltki suured. Küüditatud on 16 inimest, arreteeritutena ära viidud 7 inimest ja bolsevike poolt tapetud 11 inimest. Neile lisandub veel mobilisatsiooniga Venesse kaasa viidud ca 170 meest. Kuid taas keeb hoogne ülesehitustöö, et kaitada bolsevistliku metsikuse tagajärgi.

Kiired tööd ja toimetused ei luba meid kaua norutada ja pisaraid valada. Püss ühes ja adrapuu teises käes jätkame oma töid. Eestlane on visa ja sitke. Teda ei murra raskused ja läbielatud koledused. Brutaalselt hävitatud kodu varemeil kerkib uus kodu, ning seda ei saa enam hävitada barbaarne kommunism. Meie tahame olla oma esivanemate väärilised järeltulijad ning meie läbielatud raskused kinnitavad, et:

Kalevite kanget kaela
saa ei kütke kinnita
orjaikke aheldada …

Vaata lisaks järgmisi postitusi:

• Õhuvaatluspunkt
• Veelkord õhuvaatluspunktist