“Vahu sillast viis kilomeetrit lõuna pool on endine Preedi mõis. Praegu kuulub ümbruskond Udeva sovhoosile.
16. sajandil kuulus Preedi vakus Tallinna piiskopile. 1564. aasta vakuraamatu järgi oli siin 55 adratalu1. 1608. aastast kuni võõrandamiseni 20. sajandil kuulus mõis Wredede suguvõsale. Rittmeister Heinrich v. Wrede teenis Rootsi sõjaväes. Kircholmi lahingus 1605. aastal andis ta oma hobuse kuningas Karl IX-le, keda ähvardas vangilangemise oht. Selle kangelasteo eest kunkis kuningas langenud rittmeistri perekonnale maid, nende seas ka Preedi. Wrededele kuulusid lähedastest mõisatest veel Rõhu, Kapu, Mõisamaa, Rahkla, Ärvita. Viimased Wreded on rahva mälestusse jäänud tigedate sakstena, kes oma alamatele käsitsi kallale kippunud ja kes talupoegade ülestõusu mahasurumisele Koerus 1905. aastal aktiivselt kaasa aitasid. Kuid Karl Wrede (1803-1881), kes sündis Preedis, suri Ärvital ja maeti Koeru, tegi noore alamleitnandina kaasa dekabristide ülestõusu.
Preedi mõisas sündis kutsari pojana 1893. aastal Hans Männik, paljude loodusteaduslike õpperaamatute autor. Ka tuleb tema teeneks lugeda kirjastuse “Loodus” asutamist. Samas Preedi mõisas sündis 1890. aastal arhitekt Franz de Vries, kelle ehitatud hooneid leidub mitmel pool Tallinnas.
Preedi lähedal voolab jõkke oja, mis algab kilomeetri kaugusel Väinjärvest. Väinjärv on peaaegu pooleteise kilomeetri pikkune ja poole kilomeetri laiune, suurim sügavus 11,5 m.”
Nõnda kirjutab Preedi mõisast oma raamatus “Põltsamaa jõel”, välja antud Tallinnas 1971, Helmut Joonuks. Lisatud foto on pärit samast raamatust lk. 46.
- MM – minul millegipärast 54 [↩]
6 kommentaari
ma ei lasku kommenteerima kogu teksti, esinen vaid ohkena selle peale, et “kuskohast saab alguse oja, mis kilomeetrina nagu Joonuks väidab, “Preedi lähedal voolab jõkke oja, mis algab kilomeetri kaugusel Väinjärvest.”
*autori viidatud 1564.a. vakuraamat on meil olemasolevaist kahtlemata täpsem.
Tere,
Preedil olla 1941. a. suvel Endla ümbruse metsadesse jaanud punaarmeelaste ja saksa väeosade vahel kõva lahing toimunud. Kas keegi pole sellest täpsemalt rääkinud? Oleks põnev kuulda…
Head vana-aasta lõppu.
Hillar
Ei ole kuulnud! Oskad Sa täpsustada kui “kõva” see lahing võis olla? Mõni mõtleb selle all väikest kokkupõrget, teisele tähendabki see lahingut. Aga kui juhtun midagi kuulma, annan selle ajaveebi veergudel kindlasti teada!
Selle kohta rääkis mu vanavanaema küll lugusid. Ega ma tea, mis aastal see olla võis, aga vana jutu järgi olevat Preedi sild õhitud, mille käigus kamp venelasi oma autosse ära põles. Samuti meenuvad jutud, kuidas sakslased hiljem oma langenute järele käisid küsimas ja palusid kohalikel nende matmispaiku näidata. Vaevatasuna selle eest jaganud šokolaadi.
Leidsin andmeid Preedi lahingu kohta üles. Need on saksa poole päevikud 1941. a juuli-augusti kohta. Kuupäevi on võimalik täpsustada
“…pealetungi lähtealusele asumisel ründasid venelased nõrkade jõududega Piibe sillapead, eriti aga II pat. lõigus. Meie pealetung arenes plaanikohaselt. Lühikese ja ägeda lahingu järele, milles rünnakkahurid andsid meile suurepärast ja hoogsat toetust, vallutasime ettenähtud sihi kell 11.00. Kell 14.00 olid I ja II pataljon juba Vahu teeristil, kusjuures III pataljoni oli PREEDI JUURES TUGEVA VASTASEGA KÕVASTI TEGEMIST. 6. KOMP. JA 2 RÜNNAKKAHURIT LÄKSID TALLE APPI JA ÜHISEL JÕUL LÖÖDI VENELANE TÄIESTI SEGAMINI JA SAADI SAAGIKS HULK VEOAUTOSID.”