Seda teemat olen varem puudutanud siin ajaveebis postituses nimega Krüger Tönnost ja teistest . Nüüd leidsin pisut lisa ja otsustasin selle samuti avaldada.
Oma hiljutisel külaskäigul Endla looduskaitseala keskusesse Toomal andis Katrin Möllits mulle Nahkanuia nime päritolust kõneledes väikese vihje. Nimelt on raamatus “Paide rajoonis” seda teemat põgusalt käsitlenud Endel Varep.1 Põgusalt! Sest lõik ise2 näeb välja järgmine:
Olgu lõpuks juhitud veel tähelepanu mõnele algselt ilmselt pilkelise tähendusega kohanimele, nagu Nahkanuia küla Koeru külanõukogus, Sörandu ja Sigapusma Koigis, Saunaküla Amblas jmt. Omapäraste ja rahvakeelsete pärimusnimedena on aga neilgi oma koht, pealegi kui kunagine riivamisvarjund on ammuaegu minevikku kustunud.
Asulad ja nende nimed manavad meie silme ette olulisi lõike paikkonna möödunust pikkade sajandite tahagi.
Varep ei ütle, mida ta “pilkelise tähendusega” silmas peab. Võib ainult arvata, et see vihje mehelt, kes kohanimesid ja nende tähendust oli põhjalikult uurinud, loob täiendava aluse uskumaks Nahkanuia nime tekkimisel peasüüdlasena küla meeste nahast nuiasid.
Aga ajalooga on sageli nagu paljude teiste asjadegagi. Lahendus võib olla teinekord lihtsamast lihtsam. Sellisele lihtsale Nahkanuia küla nime tekkimise võimalusele viitab Toivo Saar, tollal 15 aastane Rakke koolipoiss, kelle vanavanemad pidasid Nahkanuial Nippi Kõrsi talu. Ta kirjutab:
Nahkanuia on saanud oma nime sellest, et seal elanud esimesena üks Nahkanuia nimega mees ja sellest saanudki küla nime.
Kuigi selline selgitus pole juba pelgalt oma lihtsuses veenev, tuleb arvestada, et ega Toivo seda lugu tõenäoliselt ise välja ei mõelnud. Küllap ta küsis seda oma vanavanematelt ja see on tegelikult nende versioon. Kas selliste vanavanemate versioon, kes tahtsid täit tõde lapselapse eest varjata?
Mis puudutab esimest Nahkanuia külas elanud meest, siis tema nimi oli praeguste andmete kohaselt hoopis Tamikane Tönno nagu reedab Akte betreffend die Güter Estlands im Jahre 1712 . Seda, kas tal oli püksis suur või usin või mõlemat korraga nahast nui, teavad ainult kaasaegsed. :)
- “Eestimaa parima tundja Tartu Ülikooli geograafiakateedri kauane juhataja, sõjajärgse looduskaitseliikumise ühe algataja, geograafia ajaloo ja vanade kaartide uurija, kodu-uurija, rahvusentsüklopeedia viljakaim autor professor Endel Varepi (1915-1988). [↩]
- “Paide rajooni asulastik”, E. Varep, lk. 84 [↩]
8 kommentaari
Äkki hoopis ‘Tümikane Tönno’ ehk Tümika Tõnu?
Pigem Tammekannu nimi on siit tuletatav.
Aga miks ei või olla et nagu Westman Westmani uulitsas?
Jah, kindlasti Tammekannu! Selle poolt räägib ka see, et järgnevates revisionides on see perekond kindlalt esindatud:
1725-26 adramaarevision – Tammekanno Tönno
1732 adramaarevision – Tammekanno Tönno
Neljas hingerevision 1782 – Tame Kanu Abram ja Tamme Kannu Jahn
Viies hingerevision 1794-95 – Tönno Kannu Abram (?) ja Tammekanu Jaan
Kuues hingerevision 1811 – Tammikeno Abram ja Tammikeno Jaan
Seitsmes hingerevision 1816 – Wirth Tammekanno Jaan
Kaheksandas hingerevisionis Tammekannu nimi puudub aga pole välistatud, et perekond elab Nahkanuial edasi ja peremehi on nimetatud isa nime järgi. See pere on mul uurimata.
Aga jah, Tammekännu ikka. :)
Kas see Tartu professor, kellele 1930-tel ehitati Eesti funktsionalistliku arhitektuuri supernäidis, maja mida hüütaksegi “Villa Tammekann,” ei ole mitte sealt pärit?
Seda tasuks uurida.
Maja on vähemalt tõesti ilus ja nägus.
Geograafiaprofessor August Tammekann on sündinud 1894.a. Virumaal Pühajõel, aga mine tea, kuskohast tema esivanemad sinna tulid, kui tulid…
Mul on praegu selle pere käekäigu uurimine pooleli aga Tammekannu nime ei jäänud neist Nahkanuia omadest kandma keegi. Seega vaevalt! Aga aitäh vihje eest sellegipoolest ja kes teab, mis hingeloenditest veel selguda võib.
Uurin, kas keegi teab, kas 1931 võis Nahkanuia külas olla Põrsamäe talu ja kes sel aastal seal elas.
Nahkanuial Põrsamäe nimelist talu pole olnud. Aga naaberkülas Rõhul küll. Arvatavasti on jutt sellest talust! Tean ainult fakti, et talu oli aga elanike kohta peaksin uurima.
Panen siia ühe kaardi, mille on koostanud Rakke Keskkooli Xa klassi õpilane Maide Kesküla. Ma ei suuda selle järgi vähemalt hetkel talu täpset asukohta kindlaks teha. Põhimõtteliselt asub see Rõhu küla Liusvere poolses küljes.
Millega seoses see küsimus?