Möödunud nädalal veetsin kaks ilusat suvepäeva Lätis, tööandja poolt korraldatud ühisüritusel. Muu hulgas viidi meid ka lendama! Meie aerodroomiks oli maapinnast mõne meetri kõrgusel asuv platvorm, mille servad olid täispuhutud ning mille keskel asus kahe traatvõrgu all hiigelsuur ventilaator. Kui viimane hirmsa undamisega tööle hakkas, tekkis sellest ülespoole suunatud õhujuga, millel oli võimalik mõnusalt “lebada”.
Kuna atraktsiooni aeg oli piiratud, keegi meist iseseisvalt lendama ei õppinud. Aga maitse saime suhu küll. Ülaltoodud fotol olen ma omakorda mõne meetri kõrgusel koos mind juhendava instruktoriga. Hirmu polnud, kogu tegevus oli minu jaoks väga loogiline. Küll oleks tahtnud korra päris ise lendu tõusta. Rohkem fotosid vaata minu PicasaWeb albumist.
Lendamisele järgnesid seiklusrajad puulatvades. Kuigi me läbisime need nelja kolleegiga sajaprotsendiliselt, ei saa ma öelda, et miski mind sinna tagasi kutsuks. Julgustükid pole mulle võõrad aga mitte kümne meetri kõrgusel maapinnast, kus Sinu elu sõltub kellegi teise tehtud sõlmedest ja üldkasutatavatest karabiinidest. Mulle on see hirmutav. Aga muidu oli tore ja ma arvan ka, et jagamist väärt kogemus. Soovitan!