Ühe teise uurimuse käigus sattusin juhuslikult artiklile Järvamaa infoportaalis, kus on lühidalt kirja pandud Koeru kiriku ajalugu. Kuigi kirjatükk käsitleb suures osas Koeru kiriku arhitektuurilisi erisusi ja ehitamist, oli seal paar mind huvitanud detaili, mis ma lugeja lahkel nõusolekul ka Nahkanuia ajaveebi jäädvustan.
Et Preedi mõis on algselt olnud piiskopimõis, pole vähemalt Nahkanuia ajaveebi lugejale mingi saladus. Seda on mainitud mitmes postituses küll tsitaadina muudest allikatest kui ka tõlkena 16. sajandi adramaarevisionist. Kuid nagu selgub Koeru kirku ajalugu käsitlevast lühiartiklist (tore oleks näha ka viiteid algallikatele), on Koeru kirik ja Preedi mõis või selle omanikud olnud omavahel tihedalt seotud. Nimelt:
1253. aastal sai Tallinna piiskop Torkill Saksa Ordu käest vahetuse teel maavaldusi Koeru ümbruses. Need valdused moodustasid hilisema Preedi piiskopimõisa tuumiku. Ilmselt rajati Koeru Maarja Magdaleena kirik varsti pärast tehingut ning ehitusisandaks oli piiskop Torkill.
Nagu näha, on meil nüüd teada ka praeguse Preedi mõisa maavalduste esimene omanik või esindaja, kes on piiskop Torkill. Tema väidetakse olevat ka Koeru Maarja Magdaleena kiriku rajaja ja “ehitusisand”.
Jättes vahele pika lõigu, jätkub tekst:
17. sajandil sai kunagisest Preedi piiskopimõisast Wredede suguvõsa pärusmõis. Selle suguvõsa liikmed on olnud kirikule helded annetajad. 1645. aastal kinkis vabahärra Caspar von Wrede kirikule praeguse vana altariseina, kantsli ja pingistiku (osaliselt säilinud). Stiili järgi otsustades valmis sisustus Tallinna meistri Lüdert Heissmanni töökojas. 1901. aastal kinkis Hermann von Wrede uue neogooti altariseina.
Seda kuidas, millal ja miks Preedist sai Wredede pärusmõis, teame me ka. Huvitatul soovitan otsida ajaveebist märksõnu Preedi ja Salaspilsi lahing. Aga et Koeru kiriku sisustus on seal kus ta on von Wrede annetuse tõttu, tuleb kõrva taha panna.
Kindlasti poleks Koeru kirik jäänud ehitamata kui seda poleks teinud praeguse Preedi maavaldused enda kasutusse saanud piiskop Torkill või kui kiriku ehitamist poleks hiljem lahkelt toetanud vabahärra Caspar von Wrede. Samas “võlgneb” kirik tänu omaaegsetele arengutele suure tänu just Preedi mõisale. Huvitav seos, kas pole?