Pärast teise loomarsti juures käimist selgus, et Matsi vigastatud jala luud ei ole katki ning meil pole vaja karta ei lahast ega operatsiooni. Jalas on põletik ja õnnetuse käigus on viga saanud hoopis mingid lihased või kõõlused. Seepärast piisab jala määrimisest ja arst kirjutas talle välja antibiootikumid. Mats liigub juba päris kenasti, käib väljas ja tundub, et paraneb.
Mida me ei saanudki teada, on vigastuse põhjus, mida ei suutnud olemasolevate jälgede põhjal tuvastada ka Matsi üle vaadanud arstid. Kõige tõenäolisem on kokkupõrge mõne metsloomaga (rebasega) ning napp pääsemine. Kus see toimus, on samuti teadmata, sest Matsi maja juurde ilmumise suund jäi meil Maarjaga märkamata. Võib siiski oletada, et ta tuli metsa poolt, sest Nahkanuiale suunduv tee on meil suuremas osas pidevalt silma all.
Kokku läks see seiklus visiiditasude ja ravimite näol meile maksma ca 25€, millele lisandub veel aja- ja kütusekulu. Pole just kõige odavam lõbu aga katastroofi kah ei näe. On need loomad, millised on, kui mitte teadlikult, siis alateadlikult peavad vist kõik Nahkanuia Männid neid pere liikmeteks ning iga neist puudumine tekitab meis kõigis kentsaka tühimiku. Maarja tunnistas, et käis juba loomade varjupaigas vaatamas uut kassipoega Matsi asemele.
Usun, et Matsi jaoks ei jäänud see viimaseks kadumiseks aga ma siiralt loodan, et järgmisel korral tuleb ta tagasi kiiremini ja tervena. Mats on tore kass ja me tunneksime temast suurt puudust.
2 kommentaari
Soovitan Teil kassid ära lõigata lasta, sellega kaob ära ka kasside kolamine ja tahtmatud kassipojad kuskil teises talus või külapeal!
Edu Teile.
Koer võib majas olla aga Kass peab! ;)
Tutiga ongi see protseduur juba läbi käidud. Matsil paraku veel tegemata.