Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, kohustas sisemine mina ära niitma ka Abrami esist platsi. Tegelikult polnudki see niivõrd sisemise dialoogi küsimus kui austus iseenda ja teiste kätetöö vastu! Oli ju Abrami see, mis kevadel sai talgukorras koos toredate abilistega puhastatud ning kuidas ma nüüd astun pea püsti neile Koeru vahel vastu kui koospuhastatud õu õlgadeni maltsa täis?
Kuigi julgust mul jagub, on Kalle mesilased mind siiski suutnud niipalju hirmutada, et ma mürisevate töövahenditega Abramile eriti ei kipu. Viimati sain seal trimmerdades astla paremasse kõrva, rääkimata hetkelisest paanikast mille tekitas juustesse ja habemesse takerdunud mesilane. Ja kuigi nõelamine pidavat teadupärast tervisele isegi kasulik olema, eelistan ma suu kaudu manustatavaid vitamiine või muid kasulikke aineid!
Nii ma sarnanengi mesilase lähenedes ühele korralikule närvihaigele, kes kõiki läbinisti valesid vahendeid kasutades püüab olukorrast terve nahaga välja tulla. Ja kui see õnnestub, on tegemist suurema imega kui vee peal kõndimine. Ma vehin meeleheitlikult kätega, tuustin juustes, jooksen jne. Paradoksaalseks muudavad kõik selle õpetussõnad pojale, kellest ma ootan, et ta mõne “mõrtsukputuka” lähenedes rahulikuks jääks ning rahu säilitades taanduks. :)
Abramit niitma minnes ja oma kõigist foobiatest teadlik olles, valmistusin ma põhjalikult ette. Kõigile neile, kel midagi sarnast ees ootab, lisan ma siia kasutatud varustuse loetelu, mis vähemasti mind kaitses sajaprotsendiliselt. Altpoolt ülespoole:
- jalgade otsa tõmbasin pikad sokid, mille sisse peitsin omakorda püksisääre
- jalanõudest kasutasin pika säärega matkasaapaid
- püksid olid täiesti tavalised matkapüksid
- keha kaitses veekindel jope sügava kapuutsiga
- et mesilased jope alla ei poeks, pingutasin jope alumisse serva sisseõmmeldud kummipaela viimase võimaluseni
- käte otsa tõmbasin töökindad, mille sisse peitsin ära jope varrukad
- kapuutsi katsin poisi vankri sääsekattega, mille muutsin alt servast mesilasekindlaks buff tüüpi peasidemega
Tulemus oli täiesti mesilasekindel nagu kahjuks ka õhukindel! Igaüks, kes endale sellise kostüümi muretseb, peab soojema ilma korral arvestama korraliku kuumarabandusega. Plusspoolele jääb kindlasti kogu keha küljest lahtihigistatud mustus. :) Lõppeks polegi ma nii kindel, kas mul seda kostüümi üldse vaja oleks läinud. Tõsi ta on, kaks mesilast mu pea ümber tiirles. Seda kas nad ka rünnanud oleks ma teada ei saa.
1 kommentaar
Päris hea kõhutäis naeru