Neli vaba päeva – 4 päev

Ja ongi viimane päev pikast nädalavahetusest õhtus. Ei saa öelda, et täna oleks palju tehtud saanud aga midagi siiski.

Alustame traktorist, mis pidi öö veetma Abramil ning millele ma hommikul esimese asjana järgi läksin, kaenlas öö läbi laadimist saanud aku. Seltsiks paar vihast mesilast, kruvisin aku külge aga käima traktor sellegipoolest ei läinud. Kahtlustan aku äkksurma ja seisan taas silmitsi eelarvevälise kuluga.

Kodu juures toimetasime esimese osa päevast peamiselt Maarjaga. Tema sehkendas oma lilledega ja mina aitasin jõudu mööda kaasa. Kaevates ma selle Sarviku korgi leidsingi. Pärastpoole istutasime veel ümber kaks kuuske ja vedasime aiast ära kokkuriisutud sodi.

Siis oligi järg õunapuude lõikamise käes. Õigemini viimase õunapuu lõikamise käes. Venitasin kuidas ma venitasin, ükskord sai kõik muu tehtud ja ma pidin erinevate tööriistadega asuma selle taevaoa kallale. Oli küll kole pilvepiiril vesivõsusid lõikuda aga ma kompenseerisin oma hirmu paari vähema oksa lõpliku amputeerimisega. Puu sai ca 10 sentimeetrit kõige kõrgemas kohas madalam ja minul oli süda rahul. Lõpuks viisime veel ka oksad ära ja ongi suurem osa kevadtöid vist tehtud. Peenramaaga praegu niikuinii tegeleda ei saa, sest maa on veel märg.

Oleksin peaaegu ära unustanud, et Maarja leidis täna Tuti pealt puugi, mis oli meile mõlemale suurim seni nähtuist. See oli lausa vastik. Sain ta siiski kenasti kätte ja litsusin laiaks nagu kord ja kohus. Lisaks tollele puukide kuningale võtsin kassilt ühe jutiga veel kolm puuki, kellest kaks alles ronisid ringi ja üks oli jõudnud äsja ennast kinnitada. Olen Maarjaga sama meelt, kelle arvates ei ole kassidel suvel tuppa asja.

Matilde oli täna, nagu eilegi, Paides minu ema juures. Koos käidi traditsioonilisel jalgrattavõistlusel, millest on mul jagada see Ants Leppoja poolt tehtud foto.

Ongi mu neli vaba päeva läbi. Kuigi tundide arvu poolest oli nädalavahetus tavalisest poole pikem, sellest kuidagi aru ei saanud. Ikka jäi väheks.