Valla poolt tellitud Vardja tee esimese 1000 meetri hööveldamise kvaliteet ei ole kiita. Höövel on tee horisontaalse sahaga läbi sõitnud ning, võib vist küll nii öelda, teinud kasu asemel pigem kahju. Kahju seisneb lahtise kruusa kuhjamises tee äärde ning varasema profiili hööveldatud teepinna lõpliku tasahööveldamise. Lahtine kruus teeservades on hilisemale teehooldusele kadunud materjal aga lisaks ei lase see ka veel teettammilt maha valguda, eriti kui seda soodustab tee laitmatult sile põhi. Imelik, et teemehed ise sellele tähelepanu ei pööra.
Juhtisin teehoolduse kvaliteedile ka abivallavanema tähelepanu ja ma väga loodan, et sellest vestlusest sünnib midagi enamat kui sõbralik formaalsus. Sain Ülle vastusest aru, et Vardja tee pole ainus, kus teehooldaja pole talle pandud kohustusi läbinisti korrektselt täitnud. Täna käis Ülle ka oma silmaga tehtut kaemas ja tundub, et nõustus minuga.
Mina trimmerdasin eile ära esimesed sadakond meetrit Vardja tee serva minust tahapoole. Kevadine niiskus on pannud rohu kasvama ja ma arvan, et on paras aeg esimene trimmerdamine ära teha. Täna püüan jõuda Kördi esise kraaviga ühele poole ja ehk kaugemalegi.
Abramist niipalju, et otsustasime Maarjaga, et sel aastal me Abramil muru ei niida. Lihtsalt ei jätku ressurssi ja olemine on ka kuidagi ebanormaalselt ratsionaalne. Piirdun majaümbruse ja Kördiga, neist kahest piisab täiesti, et mind muruniitmise kunstiga trimmis hoida.