Linnupostitus

Vaatasime eile Maarjaga vanu Nahkanuial tehtud fotosid ja teiste hulgas jäid silma mõned fotod lindudest, mis said tehtud meie siiatuleku esimestel aastatel. Kindel on, et Nahkanuia oma söötis ja võsastuvate põldudega oli toona oluliselt metsikum ja linnurikkam. Tagantjärele tahaks lausa arvata, et need pildid said tookord teoks tänu siinse linnupopulatsiooni puuduvale kontaktile inimesega. Igatahes on Linnupostitus

Linavästriku pesa

Linavästrikud on Nahkanuial olnud meie kaaslasteks siiatuleku esimesest kevadest. Mulle on nad lindudena väga sümpaatsed mitmel põhjusel. Nad näivad asjalikud, toimekad ja pole haruldane pilt, kus nad saadavad mind muru niites, olles nii enam kui hääl lehestikus. Nahkanuial saabub kevad linavästrikega. Linavästrikud on pesitsenud aegade hämarusest kusagil aida katuse vahel aga sel aastal leidsid nad Linavästriku pesa

Linnurahvast

Alles see oli kui mõtisklesin miks on Nahkanuial linde “vähe”. Viimased nädalad on mind veenud vastupidises, põnevaid linnuelamusi kohtab rohkesti ja need ei ole seotud ainult hallrästastega. Ehk kõige põnevam avastus möödunud päevadest on koskla pesa Abrami ait-kuivati korstnas. Linnud on osanud oma elu nii vaikselt sisse sättida, et me midagi pole märganud. Seegi kord Linnurahvast

Paar mõtet seoses lindudega

Paar mõtet seoses lindudega. Päev enne retteretkele minekut kuulsin sel kevadel esmakordselt kägu kukkumas. ja sellest paar päeva varem nägin maja ees elektriliinil istumas suitsupääsukest. Viimaseid pole meil enam toimetamas näha olnud. Kui ma Nahkanuiale tulime, elasid pääsukesed aidas, millel polnud ust. Tean, et ühe pesatäie pääsulaste hukkumises olin mina süüdi, kui ma aidaukse pärast Paar mõtet seoses lindudega