Rudyard Kipligu raamatus “Mowgli” on peatükk “Dzungli sisselaskmine”. Seal lepib Mowgli teiste dzunglielanikega kokku ühe küla hävitamise. Vandenõu saab alguse külarahva saagi ja põldude hävitamisest, milles osalevad kõik rohusööjad. Lõpuks tungivad loomad külasse ja teevad selle maatasa. Külarahvas põgeneb ja küla ise mattub pealetungiva dzungli alla.
Alles see oli kui naabrimees Kalju raporteeris sigade paradiisist oma maja ligidal metsaservas. Möödunud nädala pühapäeval nägime Helgi ja Sveniga Tambul käies üle lagendiku tõttavat metseaperet, emist ja põrsaid. Täna, umbes kella kahe paiku päeval (!) köitis minu tähelepanu Kördi taga metsaservas suur must kivi, mille varasemat olemasolu ma meenutada ei suutnud. Kuna asi tundus kahtlane, jooksin binokli järele. Selgus, et metsaservas, seal kus kunagi asus Nõmme talu, tuhnis suur kult! Tegelikult võis tegu olla ka emase isendiga aga kult kõlab selles kontekstis paremini.
Märkamise hetkel oli loom minust 600 meetri kaugusel kagus. Hakkasin talle sirgjoones üle põllu lähemale minema. Astusin ennast varjamata aga ilmselt soosis mind tuul, sest sain päris lähedale (180 m) ilma, et loom mind märganud oleks. Metsaserva monitoorides märkasin enda üllatuseks “kuldist” eraldi tervet seakarja. Vähemalt üht täiskasvanud isendit ja kaheksat kesikut. Need toimetasid kuldist 200 meetrit lõuna pool, väikese lagendiku servas.
Ja siis mulle see Mowgli lugu meelde tuligi. Küllap on ka metsloomad Eestis võtnud nõuks kui mitte Tallinna, siis vähemalt Nahkanuiasse “segamets sisse lasta”. Jänes mul juba kalpsas ükspäev õues, rebane järgmine päev järel. Hukatus läheneb, pean hakkama toitu varuma, et piiramisele võimalikult kaua vastu pidada. Minu teooria poolt räägib asjaolu, et eile õhtul märkasin pärast niitmise lõpetamist Kördi ligidal metsa silkavaid kitsi, täna lippas Aabrami ja Kõrsi vahel üle tee jänes ning Nahkanuia piiril nägi Maarja veel üht kitse luuramas. Küllap neil loomadel ikka midagi kurja mõttes mõlgub!
Selguse mõttes ja ajaloo huvides olgu siinkohal toodud ka minu tähelepanekud metsloomade aktiviseerumisest Nahkanuial:
Märgid kaardil:
- punane ring ja nooled – minu asukoht sea märkamisel ning luureretk tema poole
- sinine ring – kuldi asukoht jälgimise jooksul
- lilla ring – seapere asukoht
- kaks rohelist noolt – kitsede liikumissuund eile (alumine) ja täna (ülemine)
- sinine nool – seapere liikumine eelmisel pühapäeval
- oranz nool – jänese liikumisuund
Nägu kaardilt näha, oleme tõepoolest ümber piiratud!
Kogu selle ärevuse kõrvalt jäi täna aega pisut ka maatöid teha. Selliseid lihtsamaid nagu muru niitmine ja trimmerdamine, kivide tassimine. Mati ja Maarja jõudsid alles lõuna paiku, siis käisid ka külalised, kes tõid Matile raamatu “Nõiutud pulmarong“, autor Jaanus Vaiksoo. Jaanus Vaiksoo ema (tema see meie külaline oli) on muuseas Saare Karla ehk siis Nippi Kõrsi viimase peremehe õetütar. Raamatut jõudsin kodus pisut uurida. Loetud lugudest enamus oli toimumiskoha poolest seotud Kanamatsi küngastega, mis jäävad meie ligidale Kanamatsi rabasse. Lood ise olid paeluvad ja õpetlikud. Mõnus lasteraamat, sobilik ka lugemisest ja sageli ka mõtlemisest võõrdunud täiskasvanutele.