Suure külma ja lume ajal saime oma hiirtest peaaegu lahti, vähemalt nii me arvasime. Ülemeelikuks me siiski ei muutunud ja leivapuru kapi taha silmapetteks pühkima ei hakanud. Ja õigesti tegime, sest sula avas hiirerahvale uued võimalused märkamatult majani ja sisse hiilida. Eile sai Maarja mu niikaugele, et panin lõksud uuesti üles. Aga abi tuli sealt kus häda kõige suurem. Täna, päise päeva ajal krabas Tuti ühe kutsumata külalistest toapõrandalt kinni.
Kuigi kassid on kohati valmis pahandusteks, on neist siiski rohkem rõõmu ja kasu kui kahju. Paar päeva tagasi otsis Maarja Matsi taga ja oli sunnitud ära käima nii, et kassi üles ei leidnudki. Ei tulnud ta välja ka oma meelisheli, kassitoidu karbi kõrina peale. Kui kõik kohad olid läbi otsitud, vaatas Maarja igaks juhuks riidekappi. Seal Mats magaski!