Saingi õunapuud lõigatud. Kuigi alustasime tavapärasest varem (nii nagu soovitati) ning aega võttis see tegevus ka päris kaua, pole ma vist varem õunapuude lõikamist niimoodi nautinud. Väga mõnus tegevus, eriti kui ilm on ilus ja kevadiselt soe.
Õhtul käisin vaatamas karude murtud siga. Olin tegelikult päris ärevil kui kohale jõudsin, valmis iga krõpsu peale puu otsa ronima. Kahjuks poleks karude osavust ja võimeid arvestades selles võpsikus ronimisest suurt abi olnud. Õnneks polnud nad veel otsustanud naasta ja ma leidsin korjuse üles. Mingeid jälgi ma väga ei osanud märgata aga see on küll kindel, et korjus oli keeratud teisele küljele. Karud, teised sead – ei tea. Ehk nädalavahetusel teen uue luurekäigu.
Kevad laamendab. Taastunud on “jõgi”, mis voolab minu muruplatsilt läbi Abrami aida otse Kördi tiiki ja sealt üle põllu metsa. Õnneks pole vett väga palju, igatahes sansõlmes seda paar pärva tagasi polnud. Reedeks tellisime sitapüti, et saaks fekaalipaagi tühjaks, on veel kuhu voolata.
Kindlasti on tänavuse kevade märksõnaks mutid. Nende tehtud kuhilaid tuli lume alt välja kümnete, kui mitte sadade kaupa. Kassid on trepile vedanud juba esimesed hiired, loodetavasti tuleb ka muttide aeg.
Täna on väljas tuuline ja kole ilm. Ehk läheb nädala lõpu poole jälle ilusamaks. Seni nautige vanu fotosid.