Läksin ka kohale. Puhtast uudishimust, mida sellisel koosolekul räägitakse aga pisut ka oma elukoha tõttu, mis asub kaitseala põhjapiiril. Ettekannet kuulates tekkisid mõned küsimused, mis ma ka esitasin.
Uus kaitsekorralduskava näeb muu hulgas ette Vardja lagendiku täisulatuses kaitse alla võtmise. Hetkel on lagendik poolitatud nii, et üks pool jääb kaitsealale ja teine mitte. Ühe poole niitmise eest saab küsida toetust, teise eest mitte. Uus lahendus on loogilisem, kaitseb üht hästihoitud kooslust tervikasjana ning võimaldab taodelda toetust kogu lagendiku hooldamisele, mis siiani on toimunud lihtsalt riigimaa rentniku heast tahtest ja isiklike kuludega!
Minu küsimus oli seotud kaudselt Vardja lagendikuga ehk sinna saamisega. Pääseb ju lagendikule ainult mööda samanimelist teed, mida poleks olemas kui poleks toimunud selle rekonstrueerimist. Sellegipoolest käib teiste hulgas värava taga palju teed kasutada soovijaid, kes täites mingit kaitsekorraldusega seotud missiooni, sageli lausa nõuavad läbipääsu. Mis õigusega kasutab Keskkonnaamet (edaspidi KKA) teed, a) mille kordategemiseks ning säilitamiseks pole nad investeerinud sentigi, b) mis kuulub eraomanikele ja c) mis tänaseni kannatab Keskkonnaameti otsuse all mitte lubada paigaldada truupe, mistõttu vesi uhub vähemalt ühel teelõigul regulaarselt ära sinna viidud kruusa. Väidan, et seda teed pole käinud vaatamas ükski KKA töötaja. Samas kasutatada soovitakse küll. Mõned päevad tagasi tõin ATV ja käruga Vardjalt ära ühe seiret teostava ametniku, kes tuli süstaga mööda Preedit allajõge. Tema saatemeeskond saabus värava taha madala Mercedes bussiga ja sisuliselt nõudis läbipääsu.
Vardja tee ääres seisvad kaitseala markeerivate siltide jalad on mädanenud ja kohati seisavad need püsti puude põõsaste najal. Kaitsealale jääv ning kunagi kaitseala poolt hooldatud niit Nahkanuia lõunaservas näeb välja ja tegelikult ongi sigade songermaa, mille niitmine on unustatud aastateks. Kõik kasvab võssa. Kas nii majandataksegi Endla looduskaitseala haruldasi kooslusi? Kas suutmatus saada hakkama endale võetud ülesannetega annab õigustuse võtta kaitse alla veelgi rohkem territooriumi? Võib olla oleks hoopis õigem anda Vardja lagendik selle praegusele rentnikule, kes selle korrashoiust tõesti hoolib?
Oma järgmise küsimusega puudutasin taluteid, mida mööda olen ise siinsetes metsades matkanud ja käinud. Uurisin, kas ja kui palju keskendutakse uues kaitsekorralduskavas nii neile kui pärandkultuurile üldse. Kui aastaid tagasi tehti Räägu talu taga suur raie, kadus juraka raiesmiku alla täielikult jupike taluteed Käpa ja Kitse vahel. Hiljuti hakati puid lõikama Metsanurga külas Lutsu kandis ning metsa minnakse Liivakünka juurest. Kui ma viimati käisin sissesõiduteed vaatamas, oli see kaotanud oma kunagise armsa väljanägemise ning karta on, et sellest päris hästi säilinud rajast on saanud järjekordne mudane kraav harvesteriga liikumiseks. Aga olgu, tõttan asjadest ette, see fakt vajaks veel kontrollimist.
Selgus, et pärandkultuurile erilist tähelepanu ei pööratud kuid midagi siiski ära teha püütakse. Kaitsekorralduskavas olevat isegi vastav pealkiri olemas kuigi hetkel sisuta! Väideti, et puudub info säilitamist vajavate teede ning talukohtade kohta ning seda oleks vaja hakata koguma. Ei saanud vastusest aru ja soovitasin Keskkonnameti inimestel võtta Eesti kaardikeskuse kaart ning seda kasutades on neil hetkega ülevaade kõigist kaitseala metsaradadest koos talukohtadega. Teiseks soovitati kohalikel anda koheselt teada kui kuskil võib näha metsa väljaveost tingitud vanade taluteede lõhkumist. Seda hoolimata asjaolust, et kohalolnud ameti esindaja sõnul nende hammas RMK peale, kes teostab enamiku raieid kaitsealal, ei hakka! Neist ehk siis Keskkonnaametist (!!) “sõidetakse lihtsalt üle”. Milline silmakirjalikkus! Kohalikel palutakse ilma igasuguse tagatiseta, tegelikult omamata reaalset võimekust kohale tulla või midagigi ära teha, oma pea panti panna.
Viimane teemaplokk on kahe eelmise kokkuvõte. Ma ei suutnud kuidagi aru saada, miks käivad Keskkonnaameti töötajad kaitseala üle vaatamas tööst vabal ajal nagu ka palvest mõista kohalolnute ülemusi, kellele “ei meeldi” kui nende töötajad käivad kaitseala eri piirkondades olukorraga tutvumas! Kui KKA ei suuda oma valitsemisalas olevaid kaitsealasid isegi mitte kord aastas läbi käia, tuleks tõsiselt kaaluda sellise institutsiooni kaotamist või asendamist. Nagu öeldud, Nahkanuial käisid kaitseala töötajad viimati 2008 aastal ehk 5 aastat tagasi! Sama metsateedega. Raieload kaitsealal peavad ja on kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Miks ei võiks ameti töötajad vähemalt korra külastada loa saanud raielanki ning tutvuda seal tehtud/tehtavate tööde kvaliteediga. Miks on selleks vaja räpasesse mängu kiskuda kohalikud? Niikui nii teavad KKA töötajad, milline on RMK tööde “kvaliteet”.
Huvitavaid küsimusi oli veel. Ja kuigi need mind otseselt ei puudutanud, näitasid need pisut ettekannete sisu ja ettekandjate teadmiste pealiskaudsust. Näiteks küsis Himot Põlver Koeru jahimeeste nimel, miks ei saa Endla kaitsealal jahti pidada. Vastus oli, et saab küll kuigi ajaliste piirangutega. Samas on Endlas jahi pidamine olnud läbi aastate Koeru jahimeestele keelatud. Lubati täpsustada. Järgmine küsimus samalt esitajalt puudutas Sinijärvele viivat teed, mis on aastaringselt lukus. Väideti, et tee on lukus ainult ajal, mil Sinijärvel kehtib liikumispiirang. Praktika on vastupidine. Jällegi läks vastus küsimusele täpsustamisele.
See kõik näitab, et Endla kaitseala juhitakse kaardilt, tegeliku olukorra üle kontroll puudub. Miks ma peaksin sellist ametkonda ja selle esindajaid uskuma, veel enam neile panuseid tegema. Olen väga huvitatud Endla kaitseala heakäekäigust aga nähes KKA praegust suhtumist ja suutmatust asju sisuliselt muuta muudmoodi kui territooriumi laiendamise, liikumispiirangute ja rangete reeglitega (mida keegi ei kontrolli), ei saa minust nende palgata mittekoosseisulist töötajat. Kui mul on soov peksa saada või oma pere ohtu seada, teen seda pigem isiklikust veendumusest, et nii on õige aga mitte teadmisest hoida kokku KKA kulusid.
Lõpetuseks palusin ettekandjatel kaitsekorralduskavasse sisse viia punkt, mis näeb ette järgneva 10 aasta jooksul vähemalt ühe külastuse Nahkanuia ja Vardja piirkonda. Lubati arvesse võtta.
3 kommentaari
Mullu oli tõesti Sinijärve tõkkepuu alates 1.juulist ülesse tõstetud.
“Näiteks küsis Himot Põlver Koeru jahimeeste nimel, miks ei saa Endla kaitsealal jahti pidada”
Kas see küsija mees ise ka saab aru, et normaalse aju ehitusega kodanikul ei tule uneski sellist mõtet pähe.Näitasin seda lõiku ühele staažikale ja tunnustatud jahimehele.
Mees kes on alati vaoshoitud ja targa jutuga ütles selle peale ainult “mida v*ttu ja selline mees on veel jahimees”
Kommentaarid on igatahes liigsed, mul pole lihtsalt sõnu.
Tavakodanikuna ei ole ka minu jaoks jahimeeste soov kaitsalal jahti pidada läbinisti mõistetav. Aga Himoti küsimus oli tähenduslik, kuna kohalolnud ametnike sõnul on kaitsealal jaht lubatud kuigi ajaliste piirangutega. Siit omakorda küsimus, kas Koeru jahimeestelt nõutakse rohkem kui seadus ette näeb? Ja kui nõutaks, miks puudub sellele selgitus?
Asjal on ka muidugi teine pool, miks tohib kaitsealal metsa majandada aga mitte jahti pidada? Kumb tegevustest häirib metsarahu rohkem? Ja kuidas regukleerida ulukite arvu või kaitsta maaomanike huve kaitseala servas, kus söömas käiakse põldudel aga varjutakse kaitsealale?
Minu pärast võiks see jahikeeld jääda aga see peab tulenema kaitse-eeskirjast või muust pädevast dokumendist. Ulukikahjud kaitsealal ilmselt probleem pole, sest uus jahiseadus ütleb, et “(5) Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hüvitama uluksõraliste tekitatud kahju, kui: 1) maaomanik või tema nõusolekul muu isik on kirjalikult keelanud jahipidamise oma kinnisasjal”!?