Saime täna kartulid maha. Kuigi plaanid nägid ette teistsugust asjade käiku ehk isetegemist, pidin kaasama kohalikud abimehed. Einart käis kündmas ja kultiveerimas, Ants ajas vaod sisse. Peamine põhjus välise abi kasutamiseks oli sügisene tegematajäänud künd. See jäi mul tegemata, sest maa oli väga märg ning savine mullasegu ei lasknud mullafreesiga tööd teha. Kevadel ei suutnud mullafrees ca 10 cm sügavusel vastu tulnud asfaldilaadsest siledast savimullakihist jällegi läbi tungida. Proovime uuesti tuleval aastal ja kartulid muldan suvel ise.
Eelmisel aastal sama suurele põllule mahapandud kartulist jagus nii meile endale kui ka sugulastele terveks talveks. Osa kartuleid müüsin mittetarvitamise ja äraviskamise kartuses naabrinaisele, kellele need väga maitsesid. Kavatseme “kartulikasvatusega” kindlasti jätkata, et side maaga ei kaoks ning soovist pakkuda nii lastele kui endale isekasvatatud toitu.
Panen siia järgmiseks aastaks kirja ka seemnekartuli kulu. Ämbritäis vao peale, kokku 17 vagu.