Postitan hilinemisega ka lubatud Eesti Päevalehe artikli või tõlgenduse minu hundiloost. Artikkel ilmus samaaegselt nii 20. septembri veebiväljaandes (tasulisena) kui ka paberlehes. Pärast ajakirjanikuga toimunud telefonivestlust ja omapoolseid selgitusi jäin põnevusega ootama tulemust. Ja ei pidanud pettuma. Juba ajakirjanike poolt kasutatav keel on teistmoodi: “Mänd krahmas”, “tähendas” ja “märkis”. Lisaks on teksti sattunud paar väiksemat möödalaskmist aga need on tõepoolest sellised, mida tegelikult polegi teistel vaja teada, sest ei muuda artikli kontektsis midagi. Mis mulle meeldib on asjaolu, et Ulvar Käärt vaevus küsima spetsialisti arvamust, mis omakorda ei jäta kahtlustki, et tegemist oli huntide, mitte kährikute või huntkoertega. Nii me siin siis elame, “nagu Marani filmis”. :)
Harukordne üllatus: hundid jalutasid otse koduakna alla
20. september 2013 04:35Ulvar Käärt
„Abikaasa hakkas hommikul kella kaheksa paiku parasjagu lastega Koerusse minema. Auto käis õue peal ja korraga hüüdis ta, et tule ruttu – hundikari on tee peal,” kirjeldas Järvamaal Koeru valla metsases kagunurgas asuva Nahkanuia küla elanik Marko Mänd nädala hakul olnud erilist vahejuhtumit. „Kõigepealt tuli tee peale üks hunt ja siis sellele veel kaks järele.”
Mänd krahmas kohe toast fotokaamera ja tal õnnestus majast umbes sadakonna meetri kauguselt mööda uidanud metsakutsud pildile püüda. „Kuigi koer hakkas neid märgates õue peal haukuma, ei pistnud nad kohe jooksu, vaid lasid ennast pildistada,” tähendas Mänd.
Mänd märkis, et hundijälgi on ta aastate jooksul kodukandis näinud küll, kuid loom ise oli seni nii temal, kaasal kui ka kahel pojal nägemata.Tänavused kutsikad
Arvestades, et Nahkanuia küla piirneb Endla looduskaitseala suurte ja puutumatute metsade ja rabadega, pole huntide olemasolu selles piirkonnas mingi ime. Ometi on see, et koguni kolm hunti – muidu äärmiselt varjulise eluviisi poolest tuntud liigi esindajat – nüüd inimeste silma all peaaegu koduhoovi tulid, siiski väga haruldane.
Hundiuurija Peep Männili arvates oli Mändide pere koduõuele sattunud huntide näol ilmselt tegu kolme tänavu ilmavalgust näinud kutsikaga. „Praegu on just selline aeg, kui karja juhtloomad teevad toitu otsides ja territooriumi tähistamiseks suuremaid tiire,” selgitas Männil. „Kuna kutsikad on selliste retkede jaoks veel väikesed, jäetakse nad teinekord isegi mitmeks päevaks üksi.”
Sageli ei malda omapäi jäetud kutsikad paigale jääda ja enamasti just tühi kõht kannustab neid omal käel maailma avastama. „Sellised maailmaavastajad ei tea veel midagi majadest ega inimestest ega oska ümbritsevast veel mingit ohtu karta,” rääkis Männil. Sellest, et inimestest tuleb hoida eemale, saavad hundihakatised enamasti alles siis aru, kui esimest korda jahimeestega kokku puutuvad.
Nii nagu noored hundid ei oska ohtu karta, samuti ei kujuta nad praegu ka ise kellelegi mingit ohtu. „Nad ei pruugi veel osata isegi hiiri püüda,” oletas Männil ja lisas, et vanaloomadega koos hakkavad kutsikad toimetama oktoobris-novembris.
Arvestades, et hunte on Eestis kõigest 20–30 pesakonna jagu, peetakse nendega vabas looduses kohtumist omamoodi suursündmuseks. Võsavillemite pildile püüdmine on juba erakordne vedamine.________________________________________
Elu nagu Marani filmis
Marko Mänd ütles, et hundid on ainult ühed paljudest metsaelukatest, kellega tema ja ta pere on kodu ümbruses kohtunud. Peale tavapäraste kährikute, rebaste ja metskitsede meenutas Mänd kodu lähedal üle tee ja põllu lipanud ligi kümnepealist metsseakarja, mõni talv tagasi otse koduaia taga maganud põtra ja tänavu aprillikuus lähikonnas toimetanud karu.
„Lõikasin õunapuid, kui kuulsin lähedal olevast metsatukast kõva seakisa. Läksin uudishimust asja vaatama,” meenutas Mänd. „Tegin tiiru ümber metsatuka ja teisel pool seda avastasin, et olen värsketel karujälgedel.”
Kui mõne tunni pärast ühes kaaslasega asja lähemalt uurima mindi, selgus jälgede järgi, et metsatukas oli kahe pojaga emakaru metssea maha murdnud.
Niisiis elab Mändide pere nagu mõnes loodusfilmimeistri Rein Marani linateoses, kus metsaelukaid pidevalt ringi silkab.See leht on trükitud EESTI PÄEVALEHE internetiväravast
Aadress http://www.epl.ee/archive/article.php?id=66765345