Korjuserohke aeg Nahkanuial
Viimased päevad ja nädalad on olnud meie ümber kuidagi korjuserohked, nii vist öeldaks surnud loomade ja lindude kohta. Algas see kõik karude tapetud seaga küllaltki lähedal meie elamisele.
Viimased päevad ja nädalad on olnud meie ümber kuidagi korjuserohked, nii vist öeldaks surnud loomade ja lindude kohta. Algas see kõik karude tapetud seaga küllaltki lähedal meie elamisele.
Minu karuloo lõpp on “õnnelik”. Vähemasti ise ma nii arvan. Keegi, loodetavasti karupere, on sea puhtaks närinud ning jätnud viimase luud valendama ning naha mädanema.
Saingi õunapuud lõigatud. Kuigi alustasime tavapärasest varem (nii nagu soovitati) ning aega võttis see tegevus ka päris kaua, pole ma vist varem õunapuude lõikamist niimoodi nautinud. Väga mõnus tegevus, eriti kui ilm on ilus ja kevadiselt soe.
Lõikasin õunapuid kui kuulsin Kördi ja Altsauna vahel olevast metsatukast kõva seakisa. Uudishimu võttis võimust ja läksin vaatama. Juba minnes nägin risti üle heinamaa moonakaküla poole jooksvat looma. Alguses pidasin jooksjat karuks aga siis ikkagi seaks, mida kinnitas hiljem nähtud jäljerida. Tegin tiiru ümber metsatuka, millest osa kuulub ka mulle. Teisel pool seda avastasin äkki, … Karu
Mul algas lühemat sorti kuid hädavajalik puhkus. Kuigi on neid, kes arvavad, et olen lihtne “sulesepp, kes midagi ei tooda, vaid saan rahuldust sellest, et teiste silmis pindu näha”, on mul kehtiv tööleping ning nii tööandja kui ka iseenese arust ma päris jõude ei istu. Viimased kuus kuud on olnud eriti intensiivsed (minu arvates kuid … Puhkus algas
Sead on siinkandis toimekad kuigi omi asju armastavad nad reeglina ajada pimeduse katte all. Ilmselt on see õigustatud, sest osa nende tegudest klassifitseerub ju sulaselgelt “sigadusteks”. Tänagi pidin tunnistama värskeid tuhnimisjälgi meie kartulimaal, üles on tuhnitud ka Vardja tee äär ja osaliselt lagendik. Üks Nahkanuia külaline (ei olnud Rein Maran!) filmis sigu Vardja veski juures, … “Ettevaatamatud metssead Vardjal”
Pidin ikka arvuti lahti tegema, et vahendada Nahkanuia ajaveebi lugejatele seda mitte kõige teravamat loodusfotot hetk tagasi Nipi Kõrsist mööduvast üksikust kesikust. Üldse on nende minu loodusfotodega sama lugu nagu selle ajaveebiga tervikuna, need ei ole mõeldud kvaliteetpiltidena nautimiseks vaid pigem kirjeldavad kõike seda mis siin Nahkanuial juhtub.
Kas metssigade jäljerida otse õues peaks mind tegema murelikuks või mitte? Sead tulid Ervita poolt piki Vardja teed praktiliselt selle algusest kuni nipi Kõrsini ja kulgesid sealt edasi metsa poole. Vägisi jäi mulje nagu polekski tegu metsikute ja inimkartlike loomadega vaid külatanumal patseeriva armastajapaariga, kelle jaoks on selline pimeduse kattevarjus tehtud jalutuskäik üks osa päevatoimetustest. … Sead koduõues