Esimene mesi ja mesilased

Mesilased ei ole esimesed! Ei ole selles postituses kuidagi seotud selle konkreetse meega, kui siis kaudselt. Nimelt tõi Kalle mulle uudsemett, selle aasta esimene korje tema mesilastelt. See ei ole Nahkanuia mesi aga mesi siiski. Ja maitses nagu mesi ikka ehk oli hea ja magus. Isegi väga magus! Ikkagi oli hea seda saada ja süüa.

Hädas mesilastega

Kalle käis täna oma mesilastega toimetamas. Nagu ta ise ka pärast tõdes, sai valitud selleks kehv päev, sest üks pere, mis ka muidu on oma tigedusega silma paistnud, oli täna eriti aktiivne. Kui meie Truuperiga Abramile jõudsime, tiirles Kalle pea ümber korralik parv mesilinde ja tundus, et ta oli kohe hädas nendega. Muidugi on Kalle Hädas mesilastega

Sülemi püüdmine Nahkanuial

Tahtsin minna täna Truuperiga jalutama kui märkasin vana sepikoja kohal peaaegu minu maja vastas kaht veel lennuvõimetut rästapoega. Lasin Truuperi lahti, et ta vähemalt ühe neist kinni püüaks, ise jooksin teisele järele. Kõvad jahimehed nagu me oleme, kumbagi lindu kätte ei saanud. Tagasi vahtra juurde pöördudes ja Truuperit kutsudes oleksin peaaegu et peadpidi jooksunud mesilassülemisse, Sülemi püüdmine Nahkanuial

“Tagasiteed pole”

Intrigeeriv pealkiri suhteliselt informatiivse sisuga postitusele. Täna jõudsid Ervita mesiniku mesilinnud lõpuks ometi Nahkanuiale! Nende sellesuvine asukoht on Abrami kordatehtud taluõu, mis jääb vähemalt aastaks nende korjelendude baasiks ja meehoidlaks. Pealkiri sai selline mesiniku enda sõnade põhjal, kelle sõnul ‘nüüd enam tagasiteed pole’. Kui nüüd leiduks huvilisi, kellele näiteks Nahkanuia kaubamärgi all turustatud mesi huvi “Tagasiteed pole”