Mutid ja mügrid

Istusin pimeduse hakul mõnda aega maja taga pingil ja valvasin. Abimeheks labidas, mille abil lootsin tabada ja hukata aeda ennast sisse seadnud mügrid. Vähemalt nii ma arvan nende loomakeste kohta, kes kahes kohas muru nii inetult üles ajavad, et hakka või mutte igatsema! Muttidega on lihtne. Olen loobunud nende hunnikute rehaga laialiajamisest või labida abil Mutid ja mügrid

Tee ja mesi

Vaatan, et kipun siin kangesti meekaupmeheks, endal suhted meega mitte just kõige paremad. Tegelikult on need paranemas ja mulle tundub, et kevadeks võivad meist sõbrad saada. Kas ka nii hästi läheb, et ma kogu Nahkanuia mesilaste meevaru endale ostan, ei tea, aga potensiaal on täiesti olemas. Ma olen lapsest saadik mett armastanud. Minu meelismagustoit on Tee ja mesi

Nahkanuia mesi – viimased purgid

Veel on võimalik saada endale purgike või kaks Nahkanuia meega! Mesi on kenasti kristalliseerunud, kohati lausa betoniseerunud, mis aga kuidagi pole mõjunud selle maitseomadustele. On leidunud neidki, kes sõnul kristalliseerumine näitab mee kvaliteeti aga Kalle lükkas selle väite ümber. Fakt on see, et mesilased, kelle mesitarudest kogutud maius pärit, elasid suvel Abrami talu õuel ning Nahkanuia mesi – viimased purgid

Nahkanuia mesi kohe müügil!

Üsna pea hakkab mesinik võtma mett Nahkanuiale üles pandud mesitarudest. Seega on aeg tellida endale ära piisav talvevaru parimat mett Eestimaa pinnal! Otsustasin, et esimesel aastal ei hakka ma mett Nahkanuia kaubamärgi all sildistatud purkidesse villima. See ei tasu ennast ära kui arvestada Nahkanuia mesitarudest saadava mee kogust, sildistamise kulu ja “investeeringut” ennast, millele lisandub Nahkanuia mesi kohe müügil!

Esimene mesi ja mesilased

Mesilased ei ole esimesed! Ei ole selles postituses kuidagi seotud selle konkreetse meega, kui siis kaudselt. Nimelt tõi Kalle mulle uudsemett, selle aasta esimene korje tema mesilastelt. See ei ole Nahkanuia mesi aga mesi siiski. Ja maitses nagu mesi ikka ehk oli hea ja magus. Isegi väga magus! Ikkagi oli hea seda saada ja süüa.

“Tagasiteed pole”

Intrigeeriv pealkiri suhteliselt informatiivse sisuga postitusele. Täna jõudsid Ervita mesiniku mesilinnud lõpuks ometi Nahkanuiale! Nende sellesuvine asukoht on Abrami kordatehtud taluõu, mis jääb vähemalt aastaks nende korjelendude baasiks ja meehoidlaks. Pealkiri sai selline mesiniku enda sõnade põhjal, kelle sõnul ‘nüüd enam tagasiteed pole’. Kui nüüd leiduks huvilisi, kellele näiteks Nahkanuia kaubamärgi all turustatud mesi huvi “Tagasiteed pole”

Teisipäev

Unustasin täna päeval puud saagimata ja pidin seda tegema õhtul, kui loodus ja külarahvas oli ennast puhkama seadnud. Kuigi saag töötas vaevalt 5 minutit, oli kontrast kevadõhtu vaikuse ja selle hetkeks tekitatud müra vahel piinlikust tekitavalt suur.  Kodu juurde möödunud talveks varutud puuriidad lõppesid ammu otsa ja vahepeal on küttepuuvarusid täiendanud äi. Need on hiigelpikad Teisipäev

Postipakk maalidega, mesi ja kalad

Hommikul autoga Paidesse sõites helises taskus telefon. Vallast teatati, et mulle on postkontorisse saabunud kiri ja kui ma sellele tänase päeva jooksul järgi ei lähe, saadetakse see saatjale tagasi. Ärge arvake, et Koerus on postisaadetistest teatamine valla kohustus! Väiksele kohale omaselt tuldi naabritele vastu (postkontor ja vallavalitsus asuvad ühes hoones) ning edastati mulle postirahva sõnum. Postipakk maalidega, mesi ja kalad