Kuigi aeg pole selleks parim, tegin mais korda mitmeid aastaid meie krundil laiutanud kiviprügi mahapanekukoha. Kivihunnikust sai õuetee, mis otseselt ei kuhugi kuid kaudselt avab võimaluse kunagi tulevikus pääseda autoga lähemale Kangelase asundustalu vundamendile, mis iganes seal ka ei paikneks.
Mati pidi täna hommikul rattaga kooli minema. See teeb edasi-tagasi umbes 17 kilomeetrit ja pole ime, et poiss selle üle õnnelik polnud. Aga läks siiski ja leidis eneses jõudu meile naeratada.
Sain kenasti oma muruplatsid niidetud ja ühe koorma lõhutud küttepuidki koju tuua ning Mati abil ära laduda, kui hakkas sadama. Tulime tuppa ja ma hakkasin otsima võimalusi kuidas möödunud nädalavahetusel (08.05.2016) puudelõhkumisest tehtud fotoseeria pisut edevamalt pakendada. Tulemus sai selline:
Täna tegime ära selle, mida olin juba paar aastat plaaninud ja käisime poistega Põltsamaa jõest prügi korjamas. Hea seltskond ja ilus ilm tegid päeva äärmiselt nauditavaks vaatamata varasele tõusmisele ja väsitavale mõlamisele. Meid premeerite lähivaates, võiks öelda lausa esireas, üle jõe ujuva põdra nägemise ja kahe suure kotitäie taaraga. Poisid olid mõlemad väga tublid. Kuigi … Poistega jõge puhastamas
Läksime lastega Vardja poole jalutama ja trehvasime Altsauna kohal teel karu jälgi. Tegin mälestuseks pilti ja lasin Matil näpuga näidata koha, kus jälg oli. Karu tuli üle niitmata heinamaa looduskaitsealalt, läbi madala kraavi ja tee peal olles võttis suuna küla poole. Kaugele ta jõudis, ei tea, jälgi leidsime kokku kolm. Võib olla liikus ta läbi … Karujäljed ja puugiaasta
… salaalkohoolik ja ahelsuitsetaja. See selgus hiljaaegu! Nimelt korjasin mitmel oma jalutuskäigul Vardja teelt üles suitsukonisid ja -pakke, jõe äärest aga õllepurke. Esimese hooga kahtlustasin muidugi jõe äärde suunduvaid kalamehi ning teed kasutavaid jahimehi. Kuid kuna mõlema grupi esindajad vandusid sisuliselt käsi piiblil, et nemad hoiavad loodust ning enne lasevad enne oma jäseme maha raiuda kui sellel … Minu abikaasa on …
“Su isa on haruldane mees”, ütles Uno Aan Matile täna kui mulle Koeru Muuseumi poolt lisatud tänukirja üle andis. Hea oli seda kuulda, sest sellest on vast paar päeva kui tekkis jälle käegalöömise tunne. Et kellele ja miks? Aitäh.
Kui tööpäev läbi sai ja arvutikaane kinni lõin, kuuldus toast jälle vaidlemise ja tülitsemise hääli. Just parajal ajal, et kahele kiusupunnile riided selga sundida ning lühikesele jalutuskäigule vedada. Võtsime suuna Tambule, et näha mis seal talve jooksul muutunud on. Enne kui kunagist Tambu taluõue ümbritsevate kuuskede vahele pugesime, ajasime lendu paarikümnest linnust koosneva sookureparve. Kunagises … Lastega Tambule ja tagasi
